Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Naha hooldamine atoopilise dermatiidiga lastel

Atopy2010Atoopiline dermatiit (minu meelest vanasti öeldi selle kohta lihtsalt “allergia”) koos sarnast geneetilist fooni jagavate astma ja allergilise nohuga on moodsas ühiskonnas järjest sagenevad haigused. Erinevates riikides põeb atoopilist dermatiiti iga kümnes või isegi iga kolmas laps. Kuiv ja sügelev nahk ning punetavad lööbed ägenevad harilikult sügis-talvisel perioodil, seega on praegu õige aeg meelde tuletada korrektse nahahoolduse alused. Käesolevas postituses kirjutan ainult naha hooldamisest, jätan kõrvale kõik toidud, sissehingatavad allergeenid jm. Samad põhimõtted nahahoolduses käivad kaasas tegelikult praktiliselt kõikide ekseemide ja krooniliste nahapõletikega.

 

Niisutamine

“Atoopiline dermatiit on sügelemine, mis lööbib, mitte sügelev lööve” (1) Niisutamine on atoopilise naha hoolduse alustala, suur vaal, millel kogu naha tervise hoidmine seisab. (2) Atoopilise dermatiidi üks tuumikprobleeme on naha kuivus. Geneetiliselt on neil patsientidel ette määratud sedasi, et nahk ei tooda piisavalt oma pinnale kaitsvaid lipiide ja nahk on igasugustele ärritavatele teguritele tundlikum. Ärritada võivad igasugused nahaga kontakti sattuvad ained: pesuvahendid, kreemid, tekstiilid, aga mõju avaldavad ka klimaatilised tegurid.

Niisutamisega tuleb asendada seda, mida loodus on kehvasti teinud. Mida kuivem nahk, seda rasvasem kreem tuleks valida. Võrdlusuuringuid erinevate niisutavate kreemide vahel ei ole kuigi palju tehtud aga kõige parem tõendus näib olevat uureal ja glütseriinil. Uurea puhul tuleb tähele panna, et kontsentratsioonis alla 10% on see niisutav, üle 10% aga juba kooriv. Lisaks on head niisutavat efekti uuringute põhjal näidanud propüleenglükool, laktaat ja keramiid, samuti kaeral baseeruvad tooted. (3)

Atoopikule sobivad ilma lõhna- ja säilitusaineteta baaskreemid, mida üldiselt saab apteegist. Kreemitama peaks kogu karedat nahapinda vähemalt ühel korral päevas. Hea aeg laste kreemitamiseks on pärast pesu, kui nahk on kuivatatud, aga pole veel päris kuiv, sedasi saab kreemitamisega nahapinnal oleva niiskuse naha sisse lukustada.

Kui ma resident olin, siis nahaarstidel justkui oli komme soovitada, et baaskreeme aeg-ajalt vahetada. Kui üks tuub otsa saab, siis osta mõne teise firma oma. Ega ma muud loogikat sellele praegu välja käia ei oska, kui et erinevad hooajad vajavad erinevaid kreeme, talvel rasvasemat ja suvel kergemat. Tundub ka hea mõte aeg-ajalt vahetada neid lisaaineid, millega nahk kokku puutub, et ühtedele ja samadele ainetele ülitundlikkust ei tekiks.

 

Pesemine

Pesema peab, aga mitte liiga tihti. Imikutel piisab mõnikord üks kord nädalas pesemisest, aga lapsed on erinevad. Väikelastel samamoodi paar korda nädalas duši all pesta on täiesti okei. Puberteedieast alates kord päevas pesta piisab. Liiga sage pesemine uhub nahalt minema kaitsvad lipiidid, samuti kasulikud bakterid.

Pesemisel tuleb vältida intensiivsete lõhna- ja värviainetega pesuvahendeid, samuti ei sobi antibakteriaalsed või “desinfitseerivad” pesuvahendid. Tükiseebid sobivad paremini kui vedelseebid, sest esimestes on vähem erinevaid lisaaineid. Viimasel ajal on turule tulnud pesukreemid, millel on kohe niisutav kreem pesuvahendi sees. Need sobivad elavatele lastele, kes ei püsi piisavalt kaua paigal, et pärast pesu kogu keha kreemitada (aga samuti üksi elavatele eakatele, kellel pole iga kell pereliiget kreemitamisel appi kutsuda). Ettevaatust, pesukreemidega võib põrand väga libedaks muutuda!

Kuiva nahaga imikutel võib vannivette panna spetsiaalset vanniõli.

Tugevat nühkimist kareda harjaga pole vaja ette võtta, leebe švammi või naturaalse käsnaga pesemisest piisab.

Duši all või vannis ei maksa kaua liguneda ja vesi võiks olla pigem leige-soe, aga mitte kuum.

Pärast pesu kuivatades jällegi ei maksa kareda rätikuga kõvasti nühkida vaid pehme rätiga nahk pigem kuivaks patsutada. Mu enda lemmikud on bambusest rätikud, mis ei lähe pesus ka väga karedaks (pesuloputusvahendit pehmendamise eesmärgil nagunii ju atoopikutele ei soovitata).

 

Nahaga kontaktis olevad materjalid

Sügeleva ja lööbes nahaga lapsele ei sobi karedad ja ärritavad riided nagu villased materjalid või tugevate õmblustega riided. Mõned sünteetilised materjalid võivad ka naha sügelema ajada. Riided peaks olema avarad ja ei tohiks kuskilt pigistada. Materjalid peavad laskma nahal normaalselt hingata – hästi sobivad puuvillased, bambusest ja siidist riided. Poest ostetud riided tuleks enne esimest kandmiskorda läbi pesta, et eemaldada ladudes ja transpordil kasutatud hallitusvastased töötlusained jm kemikaalide jäägid.

 

Higistamine

Lapsed, kes talvel kombekate sees end märjaks on higistanud või noored, kes sporti teevad, peaks esimesel võimalusel higist puhtaks pesema. Nahale kogunev higi ärritab nahka, tekitab kipitust ja võib provotseerida sügelust.

 

Magamine

Voodipesu peaks olema nahasõbralikest materjalidest samamoodi nagu lapse enda riided. Magamistoa õhk võiks olla pigem jahedapoolne ja tekkide paksus vastama aastaajale, et laps magades liigselt ei higistaks. Magamistoas ei peaks olema koduloomi, sest mõnel juhul võivad need sügelemist halvendada.

 

Bassein

Pärast ujumist peab nahka kindlasti pesuvahendiga pesema, et sealt kloor maha saada. Kuna basseinis käimine kõvasti nahka kuivatab, peaks last pärast ujumist kreemitama täpselt samamoodi nagu kodus pärast duši all käimist.

 

Kratsimine

Kergem öelda kui teha: kratsida ei tohi. Nahavigastuste paranemine on tihti ise sügelev protsess ja sedasi võib tekkida nõiaring, kus kratsimisel tekkinud nahavigastuste paranemine provotseerib uute nahavigastuste tekitamise. Traumeeritud nahk on ka nakkuste suhtes vastuvõtlikum. Kratsimise vältimiseks (või vähemalt pehmendamiseks) võiks lapsed riietada pikkade varrukate ja säärtega riietesse. Tugeva sügeluse korral võib proovida külma peale panna (näiteks külmakotti läbi froteerätiku). Laste küüned tuleks lühikestena hoida.

 

Stress

Atoopiline dermatiit on psüühikaga väga tihedalt seotud. Igasugune stress ja närveerimine mõjub lööbele ägestavalt ja intensiivistab sügelust. Stabiilne elukorraldus ja päevarütm, mõistev suhtumine lapse arengulistesse väljakutsetesse ja rahulikuks jäämine konfliktide puhul aitavad ka nahalööbeid kontrolli all hoida.

 

Atoopiline dermatiit paneb proovile esialgu lapsevanemate ja tulevikus juba patsiendi enda püsivuse ja kannatlikkuse. Mõnikord aitavad aga lihtsad vahendid naha rahuldavas seisundis hoida ja see toob suure erinevuse lapse enesetundes ja ka vaimses heaolus – ei ole pidevat sügelust, mis närvi ajaks ja ei ole nähtavaid lööbeid, mis kollektiivis teistele lastele võiks silma jääda.

Kuigi atoopiline dermatiit on tugeva geneetilise eelsoodumusega haigus, ei määra ebasoodne geenikomplekt aga kogu tulevikku: umbes 70%-l lastest taandub haigus enne täiskasvanuks saamist.

 

Tänu

Postituse valmimisel oli abiks dr Liisi Šahmatova.

 

  1. Jürisson M. Atoopiline dermatiit: ägenemised ja tüsistused. 17.10.2014. bit.ly/2yjTE6Y link
  2. van Zuuren EJ, et al. Emollients and moisturisers for eczema. Cochrane Database Syst Rev. 2017 Feb 6;2:CD012119. doi: 10.1002/14651858.CD012119.pub2 link
  3. Lindh JD, et al. Clinical Effectiveness of Moisturizers in Atopic Dermatitis and Related Disorders: A Systematic Review. Am J Clin Dermatol. 2015 Oct;16(5):341-59. doi: 10.1007/s40257-015-0146-4 link

Rubriigid:kõik vanused, nahahaigused

Sildid:, , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s