Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kas piim tekitab hingamisteedesse lima?

milk-can-1990075_640Kunagi räägiti meile laulukooris, et enne kontserti ei maksa piima juua, see tekitavat hingamisteedesse lima, mis laulmist segab. Piima ja lima seos tõuseb episooditi siin-seal päevakorda, viimati arstide beebigrupis. Kui see nüüd käesoleva blogi reklaamteemana ka üles kerkis, ei jäänud mul muud üle kui teema põhjalikumalt ette võtta. Õnneks pole ma sugugi esimene, keda see küsimus huvitab, mõned uuringud on juba tehtud. Nähtavasti on see uskumus juba vähemasti keskajast pärit (võimalik, et vanemgi), kui juudi rabi Moses Maimonides 12. sajandil kirjutas sellest astma kontekstis. Väga suured esteedid võib-olla tahavad kohe postituse lõpuni kerida, järgnevalt tuleb päris palju limast ja tatist juttu 🙂

 

 

 

1948

Week Calendar January Date Year Month DayVanim tõsiselt võetav artikkel, mille leidsin, kirjutati juba 1948. aastal (1) – mõned head aastakümned enne kaasaegse tõenduspõhise meditsiini sündi. Artikli autor oli läbi viinud päris elegantse ja praktilise uurimistöö: 647 silma-, nina-, kõrva- ja kurguhaiguste kliinikusse pöördunud patsienti, kellel ei olnud ägedat ülemiste hingamisteede haigust (peamiselt olid need siis silmahaigustega patsiendid) vastasid küsimustele oma elustiili ja piimatarbimise kohta, samuti kirjeldama erinevate limaga seotud kaebuste olemasolu või puudumist.

Selgus, et ninaneelus leiduva lima kogus ei erinenud piima palju, keskmiselt ja vähe joonud uuritavate hulgas: kõikides gruppides umbes pooltel inimestel oli mingi limaga seotud kaebus ja umbes pooltel ei olnud.

Nüüd selle 647 patsiendi hulgast nopiti välja 106 inimest, kellel oli enda sõnul astma, heinanohu või nõgestõbi. Selles grupis esines limaga seotud kaebusi veidi enam (umbes 60%-l), aga jällegi – piima joomine vähe, keskmiselt või palju oluliselt kaebuste sagedust ei mõjutanud.

Lisaks patsientide kaebuste uurimisele vaadati neile ka ninna ja kurku. Piima joomine ei olnud seotud “liigse lima” esinemisega. Uuringu autor järeldab, et “piim on liiga väärtuslik toit, et seda menüüst välja jätta lihtsalt uskumuse pärast, et piim tekitab lima”.

 

1990ndad

Pärast üle 40 aasta kestnud pausi lõpuks ometi võeti teema uuesti ette. (2) 169 tervet isikut avaldasid uurijatele, kas nad usuvad või ei usu, et piim tekitab lima (70 uskusid). Järgnevalt jagati uuritavad juhuslikult jooma kas 300 ml lehmapiima või samasuguse maitse ja tekstuuriga sojapiima. Eelnevalt testiti sojapiima 185 inimesel, et olla kindel, et soja- ja lehmapiim on maitse järgi teineteisest eristamatud.

Pärast emma-kumma piima joomist täitsid katsealused küsimustiku lausa 14 erineva limaga seotud parameetri osas. Pärast piima joomist toimus neist indikaatoritest kolme osas tõus. Need olid: “katt või kiht suus, keelel või kurgus” (39% tõus), “vajadus palju neelata” (31% tõus) ja “sülg on paksem, raskem neelata kui enne” (42% tõus). Need kolm näitajat suurenesid nii lehmapiima kui ka sojapiima joonute hulgas. Jääb õhku küsimus, kas piim ei tekita lima või on lima tekkimine kõigi erinevate piimade ühine tunnus?

 

Piim ja lima pärast kokkupuudet rinoviirusega (3)

woman-698988_64051 julget tervet täiskasvanut nakatati rinoviirusega (kõige tavalisem nohu tekitav viirus), järgneva kümne päeva jooksul pidasid nad päevikut oma haigussümptomite kohta ning piima ja piimatoodete tarbimise kohta. Ninas tekkinud tati koguseid püüti hinnata sedasi, et kasutatud taskurätikud pakendati kohe pärast nuuskamist ja hiljem need kaaluti.

Katseisikud tarbisid päevas 0-11 klaasi piima, keskmiselt 2,7 klaasi päevas. Ninas tekkinud eritis kaalus 0-30 grammi päevas (keskmiselt 1,1 grammi päevas). Piima ja piimatoodete tarbimine ei olnud seotud ülemiste või alumiste hingamisteede sümptomitega, ninakinnisusega ega tati kaaluga. Leiti väike trend, et piima joomisega seoses oli köha lahtisem, aga see ei olnud statistiliselt oluline erinevus.

Need katseisikud, kes uskusid, et piim tekitab lima või kes haigestudes vähendasid piima tarbimist, hindasid oma köha ja ninakinnisust tugevamaks kui teised katseisikud, aga kaalumisel nende ninaeritiste hulk tegelikult ei erinenud.

 

Piim ja kopsufunktsioon tervetel ja astmaga patsientidel (4)

Järgnevad kaks uuringut langevad natuke limateemast välja, aga kui juba piima hingamisteede võtmes käsitleda, siis käin need ka üle. 11 astmaga ja 10 tervet katseisikut tarbisid erinevatel päevadel 16 untsi (umbes 450 ml) täispiima, väherasvast piima ja vett. Järgneva kolme tunni jooksul testiti nende kopsufunktsiooni 30-minutiste vahedega (kellele midagi ütleb, siis mõõtmisel olid FEV1, FEF50 ja CO2 difusioonikapatsiteet).

Tervetel inimestel ei olnud täispiima, väherasvase piima ja vee tarbimisel mitte mingit mõju ühelegi mõõdetud parameetritest. Astmaga patsientidel ei olnud mingit mõju FEV1 ega V50 näitudele, aga difusioonikapatsiteet langes neil pärast täispiima tarbimist 7%; väherasvane piim ja vesi seda ei mõjutanud. Difusioonikapatsiteet näitab kopsude võimet gaase vahetada, st hapnikku vereringesse ja CO2 verest kopsudesse transportida.

Uuringu põhjal võib oletada, et piimarasv võib mõnevõrra häirida normaalset gaasivahetuse võimet astmaga patsientide kopsudes. Tervetel inimestel aga piim kopsufunktsiooni ei mõjuta.

 

Astma (5)

Uuringusse värvati 20 täiskasvanud patsienti astmaga (13 naist, 7 meest), kellest kümme uskusid, et piim halvendab neil astma sümptomeid ja kümme ei leidnud erinevust. Mitte kellelgi ei olnud nahatorketestidel lehmapiimale positiivset reaktsiooni. Katseisikud pidasid kahe nädala jooksul piimavaba dieeti. Selle foonil anti neile ühel päeval 300 ml piima ja ühel päeval 300 ml platseebot. Uuriti, kas nende kopsufunktsioon pärast katset muutub või mitte (positiivne reaktsioon oli defineeritud kui 15% langus FEV1 ja PEF osas).

Piima ja platseebot saanud päevade osas erinevust ei leitud. Ettemääratud 15% muutus kopsufunktsiooni näitajates tekkis üheksal osalejal – peaaegu pooltel, eksole. Üllatus on selles, et neljal isikul tekkis muutus nii piima kui platseebo peale, kahel pärast platseebot ja kolmel pärast piima; nendest viimasest kahel juhul tekkis muutus ainult ühes kahest näitajast. Seega väga selget tõestust, et piim astmahaigetel kopsufunktsiooni halvendaks, ei leitud.

 

Järeldused

Esimene kõige huvitavam teadasaamine minu enda jaoks on see, et piima ja lima uskumus on nii vana ja üle maailma levinud. Näiteks ka Hiina traditsioonilises meditsiinis loetakse piima lima tekitavaks toiduks, mida soovitatakse vältida. Samas ei ole üheski moodsa aja uuringugrupis olnud nii, et kõik usuvad seose olemasolu – ikka kuskil 25-50% ringis on see uskujate hulk.

Teiseks, need inimesed, kes piima ja lima seost uskusid, kirjeldasid ka pärast piima joomist rohkem hingamisteede sümptomeid, kaebasid erinevaid tundmusi seoses neelamise, sülje või lima paksusega. Peamiseks tundmuste piirkonnaks oli enamasti kurk (pole küll päris viisakas meditsiiniline termin, aga kõik nagunii teavad, mis see on). (2, 6)

Kolmandaks, mitmes uuringus kirjeldati, et piima-lima seose uskujad tarbisid vähem piima ja piimatooteid või piirasid nende tarbimist haigestumiste ajal. (3, 6)

Teaduslikku tõendust antud küsimuses on häbiväärselt vähe. Pole ju selline teema, et uurimine on metsikult kallis ja keerulisi aparaate nõudev. Olemasolev info kaldub pigem sinna, et piim ei tekita lima. Samuti näib, et piim ei ägesta astmat ega halvenda kopsufunktsiooni, kuigi mõningane habras kõhklus rasvase täispiima osas jääb õhku.

Ühe lausega: kes usub, see joob vähem piima, aga kaebab sellegipoolest rohkem.

 

Piima tähtsus (7)

Piim on lastele esmane valguallikas. Piimavalk on täisväärtuslik ja kergesti seeditav. Lisaks valgule saadakse piimast mitmeid mineraale ja vitamiine. Õpilane peaks jooma iga päev kaks klaasi piima, keefiri või jogurtit ning peale selle sööma ka kohupiima, kodujuustu või juustu. Joogipiimaks sobib lastele vähemalt 2,5%-lise rasvasisaldusega lehmapiim, väikelastele 3,5%-line. Rasvata piimatooteid lastele pakkuma ei pea.

 

Kes kogu selle pika jutu läbi lugeda viitsis, võib ennast nüüd klaasitäie piimaga premeerida 🙂

 

Viited

  1. Moose RM. Does milk “make mucus?”. Calif Med. 1948 Jan; 68(1): 31–32. link
  2. Pinnock CB, et al. The milk-mucus belief: sensory analysis comparing cow’s milk and a soy placebo. Appetite. 1993 Feb;20(1):61-70. link
  3. Pinnock CB, et al. Relationship between milk intake and mucus production in adult volunteers challenged with rhinovirus-2. Am Rev Respir Dis. 1990 Feb;141(2):352-6. link
  4. Haas F, et al. Effect of milk ingestion on pulmonary function in healthy and asthmatic subjects. J Asthma. 1991;28(5):349-55. link
  5. Woods RK, et al. Do dairy products induce bronchoconstriction in adults with asthma? J Allergy Clin Immunol. 1998 Jan;101(1 Pt 1):45-50. link
  6. Arney WK, et al. The milk mucus belief: sensations associated with the belief and characteristics of believers. Appetite. 1993 Feb;20(1):53-60. link
  7. Maser M, et al. Laste ja noorte toidusoovitused. Tallinn 2009:22. link

Rubriigid:hingamisteed, koolieelik, koolilaps, teismeline, toitumine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s