Mul oli küll mõte teha üks postitus atüüpilise kopsupõletiku ehk nö walking pneumonia kohta, aga kommentaaridesse tuli hoopis selline küsimus, et kuidas ennetada viiruslikku kopsupõletikku. Hea küsimus! Aga lihtsat vastust ei ole. Päris alati ennetada ei saagi, muidu polekski ju kopsupõletikuga haigeid üldse.

Kuna viirusliku kopsupõletiku tekitajad on samad viirused, mis tavalisi köha-nohu haigusi põhjustavad, on nende vältimine samasugune.

 

Gripitants ja muud

Asjakohane on juba 2009. aasta gripipandeemia puhuks välja töötatud gripitants:

 

 

Kätepesu õpetusi on ilmselt kõik kohanud.

 

 

Köhimise-aevastamise etikett nii endale kasutamiseks kui teistele õpetamiseks.

Ja ei ole vaja kätega näo piirkonda katsuda. Eriti nina. Mustade kätega viiakse haigustekitajad nina juurde, kus nad kanda kinnitavad ja haigusi tekitada võivad liikuda. Puhaste kätega on võimalus enda mikroobe teistele jagada, mis ka kuigi sõbralik tegevus ei ole.

 

Vaktsineerimine

Gripiviirus on praegu ainus, mille vastu vaktsineerimine on reaalselt kättesaadav (seni, kuni veel vaktsiini jätkub). Praegu testitakse universaalset gripivaktsiini, äkki tulevikus ei pea enam igal aastal süstimas käima (süstikartjad nagu mina hüüavad kõik jee!). RS-viiruse vastase vaktsiiniga käivad ka juba kliinilised uuringud, loodame parimat.

 

Mis veel on tõhusalt aidanud:

Mõõdukas treening viiel päeval nädalas aitas haigestumisi vähendada. Uuring viidi läbi menopausis naistel, aga ei ole põhjust, miks trenn ei peaks tervist hoidma ka meestel ja lastel. (1)

Päikesekiirgusel on näidatud soodsat toimet viirusinfektsioonidesse haigestumise vähendamise osas. Kõige vähem päikest näinud lapsed põevad uuringute järgi köhasid ja nohusid palju rohkem. (2)

See, kui inimene tunneb, et ta on toetatud ja kui ta päevas rohkem kordi kallistab. Päris põnevas uuringus osales 406 täiskasvanut. Esiteks helistati neile kahe nädala vältel igal õhtul ja uuriti, kui palju sotsiaalset toetust nad tajusid endal olevat ja mitu korda päeva jooksul nad kallistanud olid. Seejärel püüti neid nakatada rinoviiruse või A-gripiviirusega ja pandi hotelli karantiini. Need, kes tajusid suuremat sotsiaalset toetust või kes rohkem kordi kallistasid, haigestusid vähem. (3)

Rohelise tee joomine andis koolilastele gripi vastu doosist sõltuva kaitse – mida rohkem rohelist teed päevas, seda vähem haigestumisi, aga üle 5 tassi päevas enam täiendavat kaitset ei andnud. (4)

Rinnaga toitmine kaitseb lapsi imikueas. (5)

Lehmapiim. Toorpiim vähendas esimesel eluaastal umbes kolmandiku võrra nohu, hingamisteede nakkusi, keskkõrvapõletikke, palavikku ning põletikunäitaja C-reaktiivse valgu taset. Keedetud piima kaitsev mõju oli väiksem. Pastöriseeritud piim vähendas palavikke. Toorpiimaga käivad kaasas muidugi mikrobioloogilised ohud. Mulle oli seda uuringut veider lugeda, sest üldiselt me ju lehmapiima soovitame alustada ühe aasta vanusest alles. Või on mu teadmised aegunud? Peab mõnikord uurima. Siin uuringus osalenud lastest umbes pooled elasid farmi pidavates perekondades ja esimese eluaasta lõpuks umbes pooled lastest jõid regulaarselt lehmapiima. (6)

 

Uuringutes ei ole tõhusaks osutunud:

D-vitamiini megadoosid. D-vitamiini defitsiidis lapsed põevad küll viiruseid sagedamini, aga kui vitamiini tase veres jääb sinna 25-50 vahemikku, siis suuremate annuste võtmine tavaannusest paremini haiguste eest ei kaitse. (7) Tavaannust 400 ühikut päevas võivad lapsed talveperioodil ikka võtta, suvel kogutud D-vitamiini tagavarad kestavad maksimaalselt 2 kuud ja on talveks otsas.

C-vitamiinist ei ole tavalisele inimesele haiguste kontekstis kasu. Mingit vähest mõju on sellel ekstreemsetes tingimustes (maratonijooksjad või sõdurid subarktilises keskkonnas), aga terveid lapsi see ei puuduta. (8)

A-vitamiin ei ole samuti efektiivne, välja arvatud nendel, kes on mingil põhjusel alatoitunud ja seetõttu vitamiin A defitsiidis (arengumaade elanikud, vaesed, kodutud, eakad, alkohoolikud). (9)

Küüslaugu kohta on tehtud üks uuring, kus see ei aidanud haigestumist vähendada ega haiguste kestust lühendada. (10)

Ženšenn ei ole erinevates uuringutes selget haigusi ära hoidvat mõju näidanud. (11)

Homöopaatia. Ei käsimüügist ostetud ega individuaalselt määratud homöopaatilised preparaadid ei ole parem kui hoolikas nõustamine. (12, 13, 14)

 

Vastuolulised andmed:

Probiootikumid. Mitmes uuringus ei ole mingit efekti leitud. (15, 16) Teistes aga on. 2015. aastal kirjutatud Cochrane’i kommentaar (mis on teadusliku tõenduse maailmas väga kõva sõna) öeldakse nii: “Probiootikumid olid platseebost paremad, vähendades haigestunud inimeste arvu, haigusepisoodi kestust, antibiootikumide kasutamist ja haigustega seotud koolist puudumist. See viitab, et probiootikumid võivad olla platseebost kasulikumad ägedate hingamisteede haigestumiste ennetamisel. Samas oli tõenduse kvaliteet madal või väga madal.” (17) Probiootikumide hindamise teeb raskeks ka see, et erinevad uurimisgrupid kasutavad erinevaid bakterite tüvesid või kombinatsioone erinevates kogustes. Lisaks käivad uuringutes ühed tüved ja apteegis müügil on teised tüved. Sedasi on lõpuks päris raske öelda, mida ja kui palju võtma peaks, et kasu ka oleks. Erinevaid läbisegi? Üksteise järel? Üldsegi toiduga saadavaid probiootikume nagu hapukurk, hapukapsas ja hapendatud piimatooted?

Punane päevakübar. Jällegi Cochrane’i ülevaade, mis võtab kokku kümme ennetuse osa uurinud uuringut. Mitte üheski uuringutest ei näidanud päevakübar haigusi ennetavat mõju. Aga see pole veel kõik! Kui ülevaate autorid panid ühte potti kokku kõikides uuringutes osalenud kõik katseisikud ja nende kõik haigestumised, tuli nende suurte arvutuste pealt välja, et natukene nagu ikka aitaks ennetada ka. Ja jälle sarnane probleem nagu probiootikumidega: erinevad uuringud kasutavad erinevaid päevakübara liike, taime osi ja erinevates ravimivormides (nagu vedelik, tablett, sprei vm), kus bioaktiivsete ainete osakaal võib päris kõvasti erineda. Mine nüüd võta kinni. (18) Kindel on aga see, et punane päevakübar võib tekitada allergiat nii lastel kui täiskasvanutel, olen oma praktikas ka korduvalt näinud.

 

Viirusevastast efekti on katseklaasis näidanud: 

Hibiskusetee (19), tee (20), kurkum (21), värske ingver (aga mitte kuivatatud) (22), tsitruselised (23, 24), karikakar (Anthemis hyalina), mustköömen (Nigella sativa) ja apelsinikoored (Citrus sinensis) (25). Kindlasti paljud asjad veel, aga ma pean midagi järgmisteks kordadeks ka jätma.

Katseklaasis leitud viirusevastane mõju ei pruugi veel igapäevaelus haigestumist vähendavat mõju tähendada, paljude asjadega on nii, et laboris on kõik ilus ja päriselus olulist efekti näha pole. Sellepärast on ka uute ravimite välja töötamine nii raske, et paljulubavatest kandidaatidest päriskasutusse jõuab heal juhul üks kümnest.

 

 

Viited

1. Chubak J, et al. Moderate-intensity exercise reduces the incidence of colds among postmenopausal women. Am J Med. 2006 Nov;119(11):937-42. link
2. Cannell JJ. Epidemic influenza and vitamin D. Epidemiol Infect 2006;134:1129–1140. link
3. Cohen S, et al. Does hugging provide stress-buffering social support? A study of susceptibility to upper respiratory infection and illness. Psychol Sci. 2015 Feb;26(2):135-47. doi: 10.1177/0956797614559284. link
4. Park M, et al. Green tea consumption is inversely associated with the incidence of influenza infection among schoolchildren in a tea plantation area of Japan. J Nutr. 2011 Oct;141(10):1862-70. doi: 10.3945/jn.110.137547. link
5. Downham MA, et al. Breast-feeding protects against respiratory syncytial virus infections. Br Med J. 1976 Jul 31;2(6030):274-6. link
6. Loss G, et al. Consumption of unprocessed cow’s milk protects infants from common respiratory infections. J Allergy Clin Immunol. 2015 Jan;135(1):56-62. doi: 10.1016/j.jaci.2014.08.044. link
7. Aglipay M, et al. Effect of High-Dose vs Standard-Dose Wintertime Vitamin D Supplementation on Viral Upper Respiratory Tract Infections in Young Healthy Children. JAMA. 2017 Jul 18;318(3):245-254. doi: 10.1001/jama.2017.8708. link
8. Douglas RM, et al. Vitamin C for preventing and treating the common cold. Cochrane Database Syst Rev. 2007 Jul 18;(3):CD000980. link
9. Chen H, Zhuo Q, Yuan W, Wang J, Wu T. Vitamin A for preventing acute lower respiratory tract infections in children up to seven years of age. Cochrane Database of Systematic Reviews 2008;1. link
10. Lissiman E, et al. Garlic for the common cold. Cochrane Database Syst Rev. 2014 Nov 11;(11):CD006206. doi: 10.1002/14651858.CD006206.pub4. link
11. Seida JK, et al. North American (Panax quinquefolius) and Asian Ginseng (Panax ginseng) Preparations for Prevention of the Common Cold in Healthy Adults: A Systematic Review. Evid Based Complement Alternat Med. 2011;2011:282151. doi: 10.1093/ecam/nep068. link
12. de Lange de Klerk ES, et al. Effect of homoeopathic medicines on daily burden of symptoms in children with recurrent upper respiratory tract infections. BMJ. 1994 Nov 19;309(6965):1329-32. link
13. Steinsbekk A, et al. Self-treatment with one of three self-selected, ultramolecular homeopathic medicines for the prevention of upper respiratory tract infections in children. A double-blind randomized placebo controlled trial. Br J Clin Pharmacol. 2005 Apr;59(4):447-55. link
14. Steinsbekk A, et al. Homeopathic care for the prevention of upper respiratory tract infections in children: a pragmatic, randomised, controlled trial comparing individualised homeopathic care and waiting-list controls. Complement Ther Med. 2005 Dec;13(4):231-8. link
15. Laursen RP, et al. Probiotics and Child Care Absence Due to Infections: A Randomized Controlled Trial. Pediatrics. 2017 Aug;140(2). doi: 10.1542/peds.2017-0735. link
16. Gleeson M, et al. Effects of Lactobacillus casei Shirota ingestion on common cold infection and herpes virus antibodies in endurance athletes: a placebo-controlled, randomized trial. Eur J Appl Physiol. 2016 Aug;116(8):1555-63. doi: 10.1007/s00421-016-3415-x. link
17. Quick M. Cochrane Commentary: Probiotics For Prevention of Acute Upper Respiratory Infection. Explore (NY). 2015 Sep-Oct;11(5):418-20. doi: 10.1016/j.explore.2015.07.012. link
18. Karsch-Völk M, et al. Echinacea for preventing and treating the common cold. JAMA. 2015 Feb 10;313(6):618-9. doi: 10.1001/jama.2014.17145. link
19. Baatartsogt T, et al. High antiviral effects of hibiscus tea extract on the H5 subtypes of low and highly pathogenic avian influenza viruses. J Vet Med Sci. 2016 Oct 1;78(9):1405-1411. link
20. Karimi A, et al. Anti-adenovirus activity, antioxidant potential, and phenolic content of black tea (Camellia sinensis Kuntze) extract. J Complement Integr Med. 2016 Dec 1;13(4):357-363. doi: 10.1515/jcim-2016-0050. link
21. Kapadia GJ, et al. Inhibitory effect of herbal remedies on 12-O-tetradecanoylphorbol-13-acetate-promoted Epstein-Barr virus early antigen activation. Pharmacol Res. 2002 Mar;45(3):213-20. link
22. Chang JS, et al. Fresh ginger (Zingiber officinale) has anti-viral activity against human respiratory syncytial virus in human respiratory tract cell lines. J Ethnopharmacol. 2013 Jan 9;145(1):146-51. doi: 10.1016/j.jep.2012.10.043. link
23. Xu JJ, et al. Tangeretin from Citrus reticulate Inhibits Respiratory Syncytial Virus Replication and Associated Inflammation in Vivo. J Agric Food Chem. 2015 Nov 4;63(43):9520-7. doi: 10.1021/acs.jafc.5b03482. link
24. Xu JJ, et al. Antiviral activity of polymethoxylated flavones from “Guangchenpi”, the edible and medicinal pericarps of citrus reticulata ‘Chachi’. J Agric Food Chem. 2014 Mar 12;62(10):2182-9. doi: 10.1021/jf404310y. link
25. Ulasli M, et al. The effects of Nigella sativa (Ns), Anthemis hyalina (Ah) and Citrus sinensis (Cs) extracts on the replication of coronavirus and the expression of TRP genes family. Mol Biol Rep. 2014 Mar;41(3):1703-11. doi: 10.1007/s11033-014-3019-7. link

• Kas piim tekitab hingamisteedesse lima?
• Kõne arengu hindamise materjalid

Rubriigid:hingamisteed, kõik vanused

2 vastust ›

1. 

   Lis

   detsember 18, 2021 • 10:13 p.l.

   Pole oma 6 aastast last 3 kuud lasteaeda saatnud, kuna kardan, et toob beebile (4,5 kuusele) mingi viiruse koju ja lõpetame haiglas. Pelgan kõrget palavikku, vedeliku kaotust ja hingamisraskusi. Kuidas end sellest ettemuretsemisest säästa ja kui suur tõenäosus on, et suuremalt lapselt (kellel lihtne nohu/köha) saab ta külge väga tõsise haiguse?

   MeeldibMeeldib

   Vasta ↓
   • 

     sinutervelaps

     detsember 20, 2021 • 7:20 p.l.

     Keeruline küsimus. Praegusel sügisel ongi väga palju viiruseid ringlemas. See hakkas pihta kohe augustis, kui lasteaiad lahti tehti ja ei näita veel vaibumise märke.

     4,5 kuu vanusel beebil on veel olemas raseduse ajal saadud antikehad, mis teda kaitsevad samade haiguste eest, mille eest Teil endal kaitse olemas on. Selles mõttes isegi kui nakkus koju jõuab, siis võiks beebi kergemalt põdeda.

     Teisest küljest, kui kuueaastane on varem sage põdeja olnud, kes kõik asjad endale külge võtab, siis ma Teie asemel ka hoiaksin teda võimalusel kodus. Kui aga suurem laps on varem pigem terve olnud, siis ei pruugi ta ilmtingimata kõiki viiruseid koju tassida ja ehk õnnestuks teda mõneks ajaks lasteaeda ka viia.

     Tavaliselt on see tõesti nii, et teised lapsed on peres hulga sagedamini haiged kui esimesed, sest suuremad toovad kollektiividest kõik haigused väiksematele koju kätte. Mõnes mõttes paratamatu. Õnneks beebid ju ka põevad suurema osa haigusi kodus, haiglasse sattumine pole mingi igapäevane asi.

     Nii et ega mul head vastust ei ole.

     MeeldibMeeldib

     Vasta ↓