Kirjutan parasjagu perearstide ajakirjale artiklit seborroilise dermatiidi kohta ja noh, kaks kärbest ühe hoobiga. Kui seborroiline dermatiit ei kõla võib-olla liiga tuttavalt, siis titekõõm on ilmselt kõrvu jäänud küll. Tegemist ongi sama haigusega, mis täiskasvanutel kõõma põhjustab. Gneiss imikueas on väga sage probleem, esinedes umbes neljal beebil kümnest.
Paksudest kollastest rasustest kettudest koosnev koorik pealael, lööve levib veidi ka otsmikule. Foonil on nähtav naha punetus, mida titekõõma puhul enamasti ei ole, kuigi teatud nahatüübiga beebidel võib seda märgata.
Kuidas gneissi ära tunda?
See pole sugugi raske. Tüüpiliselt tekib pealaele kollane (harvem valkjas) paks, mõnikord täisterakliisid meenutav pehme rasune (või harvem kuiv) koorik. See võib olla üsna väiksel piirkonnal või haarata kogu pealage. Harvem levib lööve näole (sagedamini otsmikule ja kulmude piirkonda), kus õrna nahapunetuse foonil on näha rasuseid valgeid või kollakaid kettusid.
Kollakad, kohati kliisid meenutavad rasused ketud pealael võrdlemisi piirdunud alal. Juuste kasv paistab olevat tagasihoidlikum kui ümbritseval lööbest mitte haaratud piironnas.
Miks see tekib?
Hea küsimus. Keegi eriti ei tea. Ilmselt on tegemist individuaalsete iseärasustega, kus ühelt poolt mängivad immuunsüsteemi omadused ja teiselt poolt rasunäärmete aktiivsus ja nende vahel möllab veel kauni nimega pärmiseen Malassezia furfur (vana nimega Pityrosporum ovale). Mingit rolli mängivad ka suguhormoonid, mis rasunäärmete tööd kontrollivad – pärast esimest haiguse lainet beebieas on vahepeal pikk paus ja uuesti ilmub seborröadermatiidi teine laine teisme- või varases täiskasvanueas.
Mida sellega ette võtta?
Titekõõm on healoomuline ja taandub ajapikku iseeneslikult. (1) Reeglina ei põhjusta gneiss beebidele mingeid vaevusi ja kui see ema ka ei häiri, siis polegi tegelikult vaja midagi teha. See pole nakkav ega ole märk halvast hügieenist. Probleem on eeskätt kosmeetiline, harvadel juhtudel isegi tundub, et beebi on kiilakas, kuigi pärast gneissi kadumist kasvavad ka juuksed neil kenasti.
Kui titekõõma on palju või ema lihtsalt ei taha, et see seal on, siis on erinevaid võimalusi. Kõige sagedamini soovitatakse kettusid õlitada (tavaline toiduõli, mineraalõli või beebiõli), see pooleks tunniks pähe jätta ja siis käterätiga pühkida või beebide pehme juukseharjaga harjata. (1)
Ühes uuringus leiti, et ketokonasooli geel on (täiskasvanutel seborroilise dermatiidi ravis) tõhus ja paistab olevat ohutu, kui seda kasutatakse kaks korda päevas kahe nädala vältel. (2) Eestis on ketokonasooli kreem retsepti all, aga käsimüügis on täitsa saadaval ketokonasooliga šampoonid. Neid pole beebidel muidugi uuritud.
Babé sarjas on spetsiaalselt titekõõma jaoks salitsüülhappe ja kummeliga šampoon, mis on õrnalt kooriva ja kõõma teket pidurdava efektiga. Teisi titekõõma šampoone ma ei tea, et oleks; uurisin apteegist – nemad ka ei tea. Ma ise kasutasin oma beebil aeg-ajalt tõrvašampooni (seda ka pole beebidel tegelikult uuritud), mida müüakse tavalistes kauplustes. Erinevalt tavalisest juuste pesemisest peaks ravišampooni peanahale kandma ja enne loputamist kaks minutit hoidma, et see saaks toimida.
Nagu öeldud, möödub see seisund ajapikku iseenesest, enamasti juba esimese eluaasta jooksul, aga mõnel lapsel võib see veel kolmeaastasena näha olla.
Viited
- Clark GW, et al. Diagnosis and treatment of seborrheic dermatitis. Am Fam Physician. 2015 Feb 1;91(3):185-90. link
- Elewski B, et al. Efficacy and safety of a new once-daily topical ketoconazole 2% gel in the treatment of seborrheic dermatitis: a phase III trial. J Drugs Dermatol. 2006 Jul-Aug;5(7):646-50. link
Rubriigid:esimene eluaasta, nahahaigused
Sinu terve laps 