Homse isadepäeva eel kirjutan üksikisadest, kes minu arust on meie ühiskonnas täiesti nähtamatu sotsiaalne grupp. Kahe vanemaga perekondadel tehtud uuringutest on teada, et isa olemasolu mõjutab positiivselt nii laste kõne arengut kui ka empaatiat, isa emotsionaalne kättesaadavus vähendab lastel agressiivsust ja reeglite rikkumisi (eksternaliseerivaid käitumisi) ja üldse toob isade suurem seotus kaasa rohkem positiivseid tulemusi laste arengu erinevatel etappidel.
Üksikemadega perekondasid on päris palju uuritud – õigustatult ka, sest üksikemasid ongi massiivselt rohkem –, aga üksikisadega perekonnad on uuringutes alaesindatud ja nende kohta on vähe teada. Üldiselt on ju teada, et abielu on meeste tervise suhtes kaitsva mõjuga, lahutatud meeste tervis ja töövõime on selgelt halvem kui abielumeestel, samas teisest küljest toob laste saamine kaasa muutused meeste ajus, eriti kui isa on lapse esmane hooldaja.
Uuring
Tänavu maikuus avaldati uuring, kus selgus, et üksikisadel on enda hinnangul vilets kehaline ja vaimne tervis sama sageli nagu üksikemadel, aga nad otsivad selle osas abi oluliselt harvem. Üksikvanemad on nii üldise tervise kui vaimse tervise suhtes väga haavatav grupp.
Kanadas küsitleti 1058 üksikisa ja neid võrreldi üle 20 000 paarisuhtes isa ja ligi 6000 üksikemaga. Võrdne hulk nii üksikisasid kui -emasid hindas oma üldtervist halvaks või rahuldavaks (vastavalt 11,6% ja 12,5%), samuti hindasid oma vaimset tervist halvaks või rahuldavaks 6,2% üksikisadest ja 8,4% -emadest. Võrreldes üksikemadega on -isad otsinud vaimse tervise spetsialisti juurest abi poole vähem (13% üksikisad ja 25% üksikemad).
Võrreldes paarisuhtes olevate isadega oli üksikisadel 1,5 korda suurema tõenäosusega halb üldine tervis ja 2 korda suurema tõenäosusega halb vaimne tervis. Need erinevused aga kadusid, kui analüüsides võeti arvesse teisi tervist mõjutavaid stressoreid, seal hulgas madal sissetulek ja töötus. Käesolevas uuringugrupis teenis iga viies isa vähem kui 30 000 dollarit aastas, 15% olid töötud ja peaaegu pooled kasvatasid nooremaid kui 11-aastaseid lapsi.
Tervise enesehinnangu tähtsusest
Nüüd kui võib-olla mõnel lugejal tekib küsimus, et võib-olla polegi lood üksikisadega nii halvad, uuriti ju ainult seda, mida nad ise oma tervise kohta arvavad ja ei mõõdetud üldse seda, kui haiged nad tegelikult olid? See on asjakohane küsimus. Varasematest uuringutest on teada, et üldiselt langeb enese poolt antav hinnang tervisele päris hästi kokku objektiivsete mõõtmiste tulemustega. Lisaks, inimeste endi hinnang oma tervisele on suremuse päris hea ennustaja. Erinevustest elukvaliteedis ma ei hakka üldse rääkimagi. Seega – täiesti mõistlik oli käesolevas töös uurida just seda, mida üksikisad ise oma tervise kohta arvavad.
Mida sellest järeldada?
Üksikvanemaks olemine on suur koormus võrdselt nii meestele kui naistele. Toetava partneri puudumine võib üksikvanema panna olukorda, kus ta oma tervisevajadused tagaplaanile lükkab või neid hoopiski ignoreerib. Meeste puhul mängib ilmselt suurt rolli jätkuvalt tugev stigma, mis vaimse tervise küsimusi ümbritseb.
Viide artiklile:
Chiu M, et al. Self-rated health and mental health of lone fathers compared with lone mothers and partnered fathers: a population-based cross-sectional study. J Epidemiol Community Health. 2017 May;71(5):417-423. doi: 10.1136/jech-2016-208005. link
- Titekõõm ehk gneiss
- Pikaajalise rinnaga toitmise positiivsed mõjud kestavad imikueast hulga pikemalt
Rubriigid:Uncategorized
Sinu terve laps 