Beebi magamiskotiga. Seliliasendis. Kõva madrats, voodis ei ole mingeid pehmeid lahtiseid asju. Ohutu.
Ameeriklastel on beebidega mingi värk. Nad seovad lapsed lina sisse pambuks (swaddling), sätivad neid magama küll nii- küll naapidi, topivad võrevoodi pulkade vahele pehmendusi ja nüüd sain teada, et on olemas selline asi, nagu beebide uneasendi suunajad (sleep positioner). Ja vanematega ühes voodis magamise vahend (in-bed co-sleeper). Ja magamiskotid tekkide asemel. Kusjuures kohati tundub, et nad reaalselt ootavad, et beebid magaksid vääksugi tegemata terve öö. Selle kõige juures on nad imiku äkksurma sündroomi ehk hällisurma osas üks maailma liidreid – halvas mõttes. Kuna inglise keeles beebiküsimusi guugeldades paratamatult satub ameeriklaste lehtedele, siis ma arvan, tasub seda meie kontekstis ka käsitleda.
Hällisurm
Imikute äkksurma sündroom on eelnevalt täiesti terve beebi ootamatu surm esimese eluaasta jooksul. Kõige riskantsemad on 1.-4. elukuu, 90% juhtudest toimuvad enne 6. kuu sünnipäeva (1). Imikute äkksurma esinemissagedus erinevates riikides on erinev ja ma tsiteerin siin nüüd Wikipedia statistikat: alates 0,05 juhust 1000 lapse kohta Hong Kongis kuni 6,7, juhuni 1000 lapse kohta Ameerika indiaanlastel. USA keskmine on 0,54 juhtu 1000 kohta. (2) Eestis, kui ma õigesti arvutasin, on 0,34 juhtu 1000 lapse kohta – mis on üsna keskmine. (3) Praeguse sündimuse juures on see umbes viis last aastas.
Riskitegurid
Miks imikud sedasi surevad? Keegi täpselt ei tea. Leitud on hulk erinevaid keskkonnategureid, aga ka geneetilisi ja bioloogilisi erinevusi, mis koos ebaküpse närvisüsteemiga katastroofilise tulemuseni viia võivad. Hällisurm tekib enamasti öötundidel une pealt, sellepärast on äkksurma ennetamisega seotud soovitused paljuski magamise kohta.
Kõige suurem surmajuhtude vähenemine saadi pärast seda, kui lapsi hakati 1990ndatel kõhuliasendi asemel selili magama panema. Ka külje peal magamine suurendab äkksurma riski, aga mitte nii palju kui kõhuliasend. (1) Ühes uuringus mainiti eraldi “lambanaha peal kõhuli magamist”. (4) Kui beebi on juba suurem ja ise unes kehaasendit muudab, võib ta magada nii, kuidas tahab. (1)
Intuitiivselt võiks tunduda, et kõhuli just on parem, et kui toitu üles tuleb või sülge koguneb, siis see ei vaju kurku vaid saab suunurgast vaikselt välja voolata. Aga tegelikult on vastupidi – seliliasend ei soodusta lämbumist ega aspiratsiooni (vedelike hingetorusse ja kopsu tõmbamist), kõhuli magamine aga on seotud kõrgema hällisurma riskiga. Miks kõhuliasend äkksurma soodustab, ei ole samuti selge. Lapsed magavad kõhuli paremini ja nad on halvemini äratatavad. See võib tähendada, et kui mingi asi on katnud lapse hingamisteed või kui beebi mingis umbses nurgas kogu aeg ühte ja sama õhku edasi-tagasi hingab, ei ole see piisav, et last üles ajada või asendit vahetada.
Pehme madrats, pehme tekk, vale suurusega tekikott (või tekipüür, kuidas keegi ütleb), padjad ja pehmed mänguasjad voodis, võrevoodi pulkadele pandud pehmendused, nüüd siis ka lapse kehaasendi suunajad. Igasugune träni voodis, mis võib katta lapse nina ja suu. Kuhu nurka laps võib lämbuda. Kust pealt võib maha libiseda. Ka pea katmine, st kui mingi tekk või lina on üle lapse pea, võib äkksurma soodustada. (6, 7) Seega: kõva madrats (mis lapse all lohku ei vaju), linad sirgeks ja servad madratsi alla. Patja alla aastane laps ei vaja.
Suitsetamine tõstab imiku äkksurma riski erinevate uuringute järgi vähemalt kahekordseks, isegi kui vanemad ei suitseta voodis (ega toas). (1) Ema suitsetamine raseduse ajal. (1) Vältima peaks suitsetamist raseduse ajal, raseda juuresolekul ja imiku elukohas. Kokkupuude tubakasuitsuga halvendab beebi äratatavust. Rasedusaegne suitsetamine suurendab loote alakaalulisuse ja enneaegse sünnituse tõenäosust, mis mõlemad on imiku äkksurma riskitegurid.
Alkoholi ja/või rahustite (sh illegaalsete) tarvitamine. Hällisurmade maksimum on 1. jaanuaril – oletuslikult magavad muidu valvsad lapsevanemad selle päeva maha. (5)
Magamine imelikes kohtades. Autoga sõitma peab, kõik saavad sellest aru, aga turvatooli muul ajal magamiseks kasutada ei tohiks. Imelike kohtade alla kuuluvad ka igasugused välivoodid, istuva asendiga kärud, jalgratta järelkärud, kiiged, võrkkiiged, kandekotid ja -linad, no see loomaaed on lai. Erinevad rihmad ja nö asendist tingitud hapnikuvaegus on kõik surmajuhtumeid põhjustanud. Kandelinas peab jälgima, et lapse pea oleks tekstiili alt vaba, nägu oleks nähtav ning lapse suu ja nina oleksid vabad. (1) Diivanid, tugitoolid ja vesivoodid on beebidele magamiskohtadena väga ohtlikud. (1) Magamine mujal kui kodus (vanaema juures, sõprade juures vm), samuti magamine elutoas või üldse vanematega mitte samas toas. (4)
Riskitegurid: küliliasend, magab mingis imelikus korvis, lambanaha peal. Sellest ei saagi hästi aru, mis seal üle jala tuleb, kas on see kinnisidumise lina või lahtine tekk.
Ülekuumenemine. Üldiselt on populaarne arvamus, et lapse ülekuumenemine võib rolli mängida, aga väga kindlaid tõendeid selle kohta ei ole. Kahtlustatud on imiku kehatemperatuuri tõusu, magamistoa kõrget temperatuuri ja halba ventilatsiooni. (1) Kuumade ilmadega hällisurma sagenemise osas on andmed vastuolulised. (8, 9, 10) Lisaks on USA lõunaosariikides hällisurmasid sagedamini hoopis külmade ilmadega päevadel. (1)
Õhu saastatus. (11) Eestis on muidugi maailma kõige puhtam õhk, meid see nii väga ei puudutagi.
Lapse kinni sidumine (swaddling). Osad lapsed magavad kokku pakituna tõesti paremini kui muidu. Kui beebi on veel väike, siis see äkksurma riski ei mõjuta, aga kui laps juba oskab keerata, tuleb sellest praktikast loobuda. Kui see väike pamp ennast kõhuli keerab ja kätega kehaasendit korrigeerida ei saa, siis võib see ohtlik olla. (1)
Pambuks seotud beebi. Muidu tundub üsna kõvapoolne madrats olevat. Alumise lina võiks vähe sirgemaks tõmmata. Lahtist kila-kola voodis ei ole.
Lapsega samas voodis magamine. Ametlik soovitus on, et beebid peaksid magama vanematega samas toas, aga eraldi voodis vähemalt kuus kuud, parem terve esimese eluaasta. (1) See on kogu sellest komplektist minu jaoks suurimate vastuoludega seotud küsimus. Ka üks hiljutine kokkuvõte 659 erineva publikatsiooni kohta ütleb, et andmed on vastuolulised ja tugevaid üldistusi teha ei saa. (12) Uuringute järgi on lapsega ühes voodis magamine justkui hällisurma riski suurendav tegur. Teisalt Jaapanis ja Hong Kongis, kus äkksurma esinemissagedus on maailma madalaimate hulgas, on lastega samas voodis magamine tavapärane. Lapsega samas voodis magamine on seotud sagedasema ja pikema rinnaga toitmisega (13) – mis on äkksurma eest kaitsva mõjuga ja üldse tervisele hea. Ma tulen kunagi eraldi selle teema juurde veel tagasi.
Kaitsvad tegurid
Luti kasutamine magamise ajal. (14)
Rinnaga toitmine, eriti tugev on kaitsev mõju siis, kui rinnapiim on ainus, mida imik saab. (15)
Vaktsineerimine vähendab riski umbes poole võrra. (16)
Hea: lutt suus, kõva madrats, pea katmata. Halb: voodi on täis lahtiseid pehmeid objekte, patja alla aastane laps ei vaja.
Tõendus on veel puudulik
Vanematega ühes voodis magamise hõlbustajad (in-bed co-sleepers) või sellised hällid, mis paigaldatakse vanemate voodi külge veidi teise tasapinda.
Sõrme lutsimine. Sel teemal on tehtud kaks uuringut, millest ühes leiti, et on kaitsev mõju, aga nõrgem kui lutil ja teine uuring mingit mõju ei näidanud. (1)
“Hingavad” madratsite kattematerjalid, mis peaks aitama kaasa õhu liikumisele ja vähendama kuumuse kogunemist. On sellised välja töötatud, et peaks justkui hällisurma ennetama. Päris kindel veel ei ole. Vahepeal oletati, et kunstmaterjalid madratsites põhjustavad imikute äkksurmasid, aga see kahtlus lükati ümber. (1)
Kodused südame- ja hingamistöö monitorid, pulssoksümeetrid.
Nagu vist küll kõik emad maailmas käisin ka mina esimestel kuudel pidevalt kontrollimas, kas beebi ikka hingab. Tuleb välja, et päevased uned polegi tegelikult nii ohtlikud kui öised. Ööunede osas me küll oleme mitmeidki reegleid rikkunud, alustades sellest, et sünnitusmajast pooliku remondiga koju tulles magasime kaks ööd õhkmadratsi peal. Praegu tulevad mul küll värinad peale, kui sellele mõtlen. Lapsevoodi sai ostetud tita kolmandal elupäeval ja see seisab kasutamata tänaseni. Kuidas lapsega samas voodis magamist võimalikult ohutumaks muuta ja millistes olukordades kindlasti last enda voodisse võtta ei tohi, kirjutan mõnel teisel korral.
Viited
- Moon RY, et al. SIDS and Other Sleep-Related Infant Deaths: Evidence Base for 2016 Updated Recommendations for a Safe Infant Sleeping Environment. Pediatrics. 2016 Nov;138(5). doi: 10.1542/peds.2016-2940. link
- Wikipedia. link
- Varendi H, et al. Vastsündinute haigestumus ja suremus Eestis 2007–2008. Eesti Arst 2010; 89(12):790−799. link
- Vennemann MM, et al. Sleep environment risk factors for sudden infant death syndrome: the German Sudden Infant Death Syndrome Study. Pediatrics. 2009 Apr;123(4):1162-70. doi: 10.1542/peds.2008-0505. link
- Phillips DP, et al. Alcohol as a risk factor for sudden infant death syndrome (SIDS). Addiction. 2011 Mar;106(3):516-25. doi: 10.1111/j.1360-0443.2010.03199.x. link
- Kleemann WJ, et al. Body and head position, covering of the head by bedding and risk of sudden infant death (SID). Int J Legal Med. 1998;112(1):22-6. link
- Blair PS, et al. Head covering – a major modifiable risk factor for sudden infant death syndrome: a systematic review. Arch Dis Child. 2008 Sep;93(9):778-83. doi: 10.1136/adc.2007.136366. link
- Auger N, et al. Ambient Heat and Sudden Infant Death: A Case-Crossover Study Spanning 30 Years in Montreal, Canada. Environ Health Perspect. 2015 Jul;123(7):712-6. doi: 10.1289/ehp.1307960. link
- Son JY, et al. Is ambient temperature associated with risk of infant mortality? A multi-city study in Korea. Environ Res. 2017 Oct;158:748-752. doi: 10.1016/j.envres.2017.07.034. link
- Waldhoer T, et al. Exploring the possible relationship between ambient heat and sudden infant death with data from Vienna, Austria. PLoS One. 2017 Sep 6;12(9):e0184312. doi: 10.1371/journal.pone.0184312. link
- Son JY, et al. Survival analysis of long-term exposure to different sizes of airborne particulate matter and risk of infant mortality using a birth cohort in Seoul, Korea. Environ Health Perspect. 2011 May;119(5):725-30. doi: 10.1289/ehp.1002364. link
- Mileva-Seitz VR, et al. Parent-child bed-sharing: The good, the bad, and the burden of evidence. Sleep Med Rev. 2017 Apr;32:4-27. doi: 10.1016/j.smrv.2016.03.003. link
- Huang Y, et al. Influence of bedsharing activity on breastfeeding duration among US mothers. JAMA Pediatr. 2013 Nov;167(11):1038-44. doi: 10.1001/jamapediatrics.2013.2632. link
- Moon RY, et al. Pacifier use and SIDS: evidence for a consistently reduced risk. Matern Child Health J. 2012 Apr;16(3):609-14. doi: 10.1007/s10995-011-0793-x. link
- Hauck FR, et al. Breastfeeding and reduced risk of sudden infant death syndrome: a meta-analysis. Pediatrics. 2011 Jul;128(1):103-10. doi: 10.1542/peds.2010-3000. link
- Vennemann MM, et al. Do immunisations reduce the risk for SIDS? A meta-analysis. Vaccine. 2007 Jun 21;25(26):4875-9. Epub 2007 Mar 16. link
Rubriigid:esimene eluaasta
Sinu terve laps 
Suur tänu huvitava positutse eest! Koosmagamise kohta leiab siit lehelt ülevaatliku ja ilusa infograafika https://www.unicef.org.uk/babyfriendly/baby-friendly-resources/leaflets-and-posters/co-sleeping-and-sids/
MeeldibMeeldib
Aitäh, Marje!
MeeldibMeeldib