Kasvuvalud on tuntud probleem, millega perearst aeg-ajalt ikka kokku puutub. Kasvuvalude esinemissagedus on ebaselge – erinevad uuringud pakuvad välja 3-50%, kuid tõenäoliselt on see umbes kolmandik lastest, kes kasvuvalusid kannatama peavad. (1) Kasvamisega valud nimest hoolimata ilmselt seotud ei ole, sest nende sagedasema esinemise vanused ei kattu kasvuspurtide ajaga, samuti ei paikne valud sugugi nendes piirkondades, kus luu kasv tegelikult toimub. Kuigi kasvuvalud võivad mõnikord paras nuhtlus olla, sest võivad tugevad olla ja und segada, mööduvad need lõpuks ilma ravita iseeneslikult ja mingeid pikaajalisi tervisekahjustusi ei jäta.
Valude iseloomustus
Kasvuvalud on tüüpiliselt vahelduva kuluga (tulevad ja lähevad), tekkides hilisõhtusel või öisel ajal ebaregulaarselt ühel-kahel korral nädalas. Öine ärkamine valude tõttu on sage, kuigi mitte ilmtingimata esinev tunnus. Valud kestavad harilikult 0,5-2 tundi ja vahepealsetel perioodidel on jalad täiesti valuvabad, ei ole mingit tunda andmist või tuikamist. Hommikuks on valu kadunud ja laps nagu terve. (2)
Valud paiknevad mõlemas jalas, tüüpiliselt säärtes (kas tagaküljel, või hoopis ees- ja välisküljel) või harvem reie eespinnal või põlveõndlas. Liigesed kindlasti ei ole tüüpiline kasvuvalude koht. Kui traumade või põletike korral on haige koha katsumine valus, siis kasvuvalude puhul masseerimine ja mudimine hoopis leevendab vaevusi. (1)
Vanuselises mõttes võivad kasvuvalud esineda kahe lainena: esimene on 3-5-aastasena ja teine 8-14-aastasena. Poistel ja tüdrukutel esineb valusid võrdselt. Valudest kasvatakse välja 1-2 aasta jooksul. (1)
Kasvuvalude diagnoos tehakse lapse/lapsevanema küsitlemise ja läbivaatuse põhjal. Nende laste läbivaatusel midagi paha ei leita ja kuigi valud võisid olla tugevad, ei ole jalgadel midagi viga. Mingeid analüüse, mis kasvuvalusid diagnoosida aitaksid, ei ole. Röntgen või ultraheli ei ole vajalikud, välja arvatud, kui arst mingit muud haigust kahtlustab. (2)
Miks kasvuvalud tekivad?
Keegi ei tea. Teada on, et oma rolli mängib geneetiline eelsoodumus, kusjuures geneetilises mõttes on kasvuvalud sarnased rahutute jalgade sündroomile. (3) Erinevate komponentidena, mis valu tekkeni viia võivad, on pakutud lihasväsimust, sidekoe lõtvust, viletsat rühti, lampjalgsust, X-põlvi ja isegi sääreluu vähest tugevust. Väga häid tõendeid ei ole aga nendest ühegi kohta; lampjalad kasvuvalusid pigem ei põhjusta. (1) On leitud, et kasvuvaludega lastel on suurem valutundlikkus kui teistel samaealistel. Lisaks loomulikult on oletatud psühhosomaatilisi põhjuseid, perekonnas olevat stressi ja laste emotsionaalse kasvamise kehalist väljendumist. (2)
Kasvuvaludega lapsed on ka keskmiselt 5% raskemad, kuid mitte pikemad võrreldes ilma valudeta lastega. (1)
Nendel lastel on teistest sagedamini pea- ja kõhuvalusid, rahutute jalgade sündroomi ja uneskõndimist. (2)
Mida kodus teha saab?
Kasvuvalude leevendamiseks kõige lihtsamad võtted on jalgade masseerimine ja hõõrumine, teha võib soojasid kompresse. Eks külma võib ka proovida, midagi halba see ikka ei tee. Kui valud on väga tugevad, võib käsimüügist osta spordisalve või valu leevendavaid geele. Suukaudsete valuvaigistite regulaarne tarvitamine ei ole kindlasti soovituslik, aga mõnel korral väga tugevate valude korral võib paratsetamooli või ibuprofeeni võtta küll. Aspiriini ei tohi lastele anda, sest see võib provotseerida Reye sündroomi, mis on haruldane, kuid raske kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustus.
Ühes uuringus leiti, et päevane sääre- ja reielihaste venitamine aitas valuepisoode kiiremini lahendada. (4)
Suuremal osal kasvuvaludega lastest on leitud D-vitamiini puudust (5), aga see on muidugi meil üldrahvalik probleem ja pole teada, kas kasvuvaludega ja valudeta lastel on selle vitamiini osas erinevusi või mitte. Kasutatud on ka C-vitamiini, kaltsiumi ja magneesiumi, aga nendest ühegi kohta pole piisavalt tõendeid.
Millal arsti poole pöörduda?
Arsti käest peaks nõu küsima, kui valutab ainult üks jalg, kui esinevad valud liigestes, kui lisaks valudele on muud üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, väsimus või laps näeb üldiselt haige välja, kui valud on päevasel ajal ja segavad sportimist, kui valu on püsiv või süvenev või kui laps lonkab. (2)
Viited
- Evans AM. Growing pains: contemporary knowledge and recommended practice. J Foot Ankle Res. 2008 Jul 28;1(1):4. doi: 10.1186/1757-1146-1-4. link
- Mohanta MP. Growing pains: practitioners’ dilemma. Indian Pediatr. 2014 May;51(5):379-83. link
- Champion D, et al. Growing pains: twin family study evidence for genetic susceptibility and a genetic relationship with restless legs syndrome. Eur J Pain. 2012 Oct;16(9):1224-31. doi: 10.1002/j.1532-2149.2012.00130.x. link
- Baxter MP, et al. “Growing pains” in childhood–a proposal for treatment. J Pediatr Orthop. 1988 Jul-Aug;8(4):402-6. link
- Qamar S, et al. Vitamin D levels in children with growing pains. J Coll Physicians Surg Pak. 2011 May;21(5):284-7. doi: 05.2011/JCPSP.284287. link
Rubriigid:koolieelik, koolilaps, Normaalne areng, teismeline
Sinu terve laps 
Meie peres on “kasvuvalud” juba enne 3. eluaastat vägagi aktuaalsed. Vahel on tunne, et need on lihtsalt ülekoormuse valud, kui on olnud rohkem jooksmist ja sportimist päeval. On ka seosetuid öiseid valutamisi.
Abi oleme saanud magneesiumi geelist (hõõrud valutavale jalale). NB! Hakkab kipitama ja kihelema, KUI on magneesiumi puudus. Kipitus kaob paari minutiga. Paremgi variant – magneesiumi helbed vannivette. Siis ei kipita ega midagi.
Proviisor ütles, et nii noorel lapsel ei tohiks kasvuvalusid veel olla – ometi meie tutvusringkonnas on neid ka teistel alla-kolmestel, ja soovitas organismi toetuseks multivitamiini.
Ja vana rahvaravi – talleke või jänkuke (nahad siis) jalgade ümber ja samuti peaks valu varsti järele andma. Meie lapsepõlves seda kasutati ja mäletan, et aitas küll.
MeeldibLiked by 1 person
Aitäh, Marin, toreda kommentaari eest! Lamba- või jänesenaha kasutamine on mulle küll täitsa uudis 🙂
MeeldibMeeldib