Mõnikord annab loodus nii selgelt märku, mida meil vaja on. Pisikesed beebid vajavad soojust ja nunnutamist – ja titade süles hoidmine on väga mõnus tunne. Laste nägemise areng vajab päikesevalgust – ja lapsed ise nõuavad õueminekut (vähemalt need lapsed, keda mina tean). Looduses on hea olla – ja näib, et roheluse “kättesaadavus” avaldabki soodsat mõju laste aju arengule. Varasematest uuringutest on viiteid, et rohealad koolide ümbruses võivad 7-10-aastaste laste kognitiivset arengut parandada. Nüüd uuriti rohelust väiksemate laste elukohtade läheduses.
Uuring
Uuriti 1500 last Hispaanias vahemikus 2003-2013. Satelliidipiltide põhjal analüüsiti roheluse olemasolu 100, 300 ja 500 meetri raadiuses laste elupaigast nende sünnil, 4-5 aasta ja 7 aasta vanuses. 4-5-aastastel ja 7-aastaste tehti kahte tüüpi tähelepanuteste. Leiti, et mida rohkem rohelust elupaiga läheduses, seda paremad olid laste testitulemused.
See oleks päris vastuoluline uuring, kui statistilisi analüüse poleks tehtud väga põhjalikult. Küsimusi tekib palju, eksole? Rohelus kodu lähedal tähendab tõenäoliselt rikkamat piirkonda paremate koolide ja huviringide võimalusega, roheluse puudumine on pigem mingi Lasnamäe? Lisaks, laste tähelepanuvõime sõltub nii paljudest asjadest, kõige lihtsamatestki – kui palju laps maganud on või kui palju aega ta ekraani ees veedab. Teadlased püüdsid kõiki võimalikke tegureid arvestada.
Analüüse tehes võeti arvesse laste vanust ja sugu, enneaegsena sündimist, kokkupuudet tubakaga, emade intelligentsust ja haridustaset, mingit Hispaanlaste kohalikku linnade haavatavuse indeksit, mis peaks kuidagi sotsiaalmajanduslikke piirkondi kirjeldama; lisaks arvestati, kas lapsi oli rinnaga toidetud, palju nad parasjagu kaalusid, kui palju lapsi peres oli, mitu tundi nad keskmiselt päevas magasid, mitu tundi telekat vaatasid, mitu tundi muid istuvaid tegevusi, kas vanemad olid abielus või oli üksikvanemaga perekond ning jällegi mingi Hispaania kohalik sotsiaalse klassi määratlus. Lisaks jäeti analüüsidest välja need lapsed, kelle elukoha satelliidipiltidest üle 10% oli pilvedega kaetud. Nii et ülipõhjalik. Ja ikkagi jäi seos kehtima – rohkem rohelust tähendas paremat tähelepanuvõimet testide lahendamisel.
Võimalikud seletused
Uuringu lõpus arutletakse võimalike seoste üle looduse ja närvisüsteemi arengu vahel. Rohealad linnades soosivad füüsilist aktiivsust, päevavalguse käes viibimist ja sotsiaalsete sidemete loomist (mis kõik aju arengule soodsalt mõjuvad), samuti aitavad vähendada õhu saastatust ja mürareostust (mis mõjutavad tähelepanu ja kognitiivseid funktsioone halvemuse suunas). Rohealade olemasolu vähendab ka depressiooni täiskasvanutel; lapsevanemate depressioon on laste kognitiivset arengut pärssiva mõjuga. Lõpuks tuuakse mängu ka immuunsüsteem, mille arenguks on vajalik kokkupuude erinevate mikroobide ja loomadega. Immuunsüsteemi arenguradade puudulikkust on seostatud ka aju arengu häirumisega.
Dadvand P, et al. Lifelong Residential Exposure to Green Space and Attention: A Population-based Prospective Study. Environ Health Perspect. 2017 Sep 18;125(9):097016. doi: 10.1289/EHP694. link
- Beebide nunnutamine muudab nende DNA-d aastateks
- Külalispostitus: viirused, bakterid ja antibiootikumid
Rubriigid:koolieelik, Normaalne areng
Sinu terve laps 
Enda empiirilised vaatlused näitavad, et sama kehtib ka täiskasvanute puhul. Kõik õue mängima!
Blogi meeldib väga.
MeeldibMeeldib
Jeps, ka tõenduses on täiskasvanute kohta väike viide: “Experimental studies have suggested that walking in nature or watching photos of nature might improve directed-attention abilities in adults (Berman et al. 2008)”
Aitäh kiitmast muidugi ka 🙂
MeeldibMeeldib