Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Ema nälgimine raseduse ajal mõjutab lapse tervist kogu elu

29720265065_35a5cc0f47_mSee, mida ja kui palju ema raseduse ajal sööb, mõjutab kõhubeebi tervist nii kõhus olemise ajal kui ka kogu tema tulevase elu vältel. Arusaadavatel põhjustel ei või selles valdkonnas inimkatseid teha, aga ajalugu annab meile väga huvitava uuringugrupi Hollandi näljahäda kannatanute näol.

Teise maailmasõja ajal lõigati sakslaste okupatsiooni perioodiks toiduga varustus ära Hollandi lääneosas 4,5 miljoni elanikuga piirkonnas. Suurem jagu sõjaajast oli linnadesse jõudva toidu kogus suhteliselt stabiilne, aga 1944. aasta oktoobrist hakkas see vähenema. Novembri teises pooles kukkus elanike päevane kaloraaž alla 1000 kalori ja 1944. aasta aprilliks alla 500 kalori. Aprilli lõpul suunasid liitlased linnadesse 11 000 tonni toitu; maikuus piirkond vabastati ja nende normaalne toiduga varustatus taastus.

Seega oli tegemist peaaegu nagu laborikatsega – sarnastes tingimustes samal ajaperioodil elanud inimesed samasuguse piiratud ligipääsuga toidule.

 

Nälgimise tagajärjed

Uuritud on nii vahetult Hollandi näljahäda käes kannatanud inimeste tervist (eeskätt neid, kes näljahäda ajal olid lapsed) kui ka neid lapsi, kes näljahäda perioodil olid ema kõhus. On leitud, et üsasiseselt nälginud lastel esineb täiskasvanuna rohkem diabeeti, ülekaalulisust/rasvumist, kõrget kolesterooli, kõrgvererõhutõbe, südameveresoonkonnahaigusi – ja neile maitseb rasvane toit rohkem. Samuti on neil sagedamini skisofreeniat, psühhoosi ja skisoidset isiksusehäiretsõltuvushäireiddepressiooni ja ärevushäireid hilises keskeas. Ka hilistesse 60ndatesse jõudnuna on meestel lihasjõudlus eakohasest madalam, kuigi füüsiline aktiivsus eakaaslastega võrreldav.

Tänapäeval uuritakse ka juba kolmandaid-neljandaid põlvkondi. Näljahäda ajal ema kõhus olnud meeste (aga mitte naiste) lapsed on suurema kaalu ja kõrgema kehamassiindeksiga.

Muidugi ei saa Hollandi näljahäda tõlgendada puhtalt nälgimise mõjudena – ilmselgelt on pidev mure järgmise toidukorra pärast rasedale metsik stress, mis iseenesest juba loote tervist halvasti mõjutab. Sarnased tulemused nälgimise (tegelikult stressi ka) mõjust järeltulijatele on saadud ka loomkatsetes.

 

Mida see meie jaoks tähendab?

Täna Eestis näljahäda ei ole ja ma väga loodan, et ei tule ka. Varanduslik kihistumine meie riigis aga süveneb ja käsikäes uusabitusega on need toonud naistearstide vaatevälja rasedaid, kes tõepoolest päevi ja nädalaid söömata veedavad. Raha pole ja abi otsida ei osata. Saab siis näha, kas uuest aastast rakenduvad maksumuudatused suudavad seda käiku kuidagigi tagasi pöörata.

Teine riskantne grupp on bariaatrilise kirurgia läbi teinud naised. Kui menüüd ja toidulisandeid hoolikalt ei planeeri, siis on need naised sisuliselt kroonilise näljahädaga võrreldavas olukorras, sest lisaks praktiliselt olematule maole on neil enamasti soole eemaldamisega ka tugevalt vähendatud toitainete imendumist. Praegu on teada, et nendel naistel on kõrgenenud risk enneaegseks sünnituseks ja nende looted/lapsed on raseduse ajal oma ea kohta liiga väikesed. Pikaajalisi tulemusi nende laste kohta me täna veel ei tea, aga küllap kümne-kahekümne aasta pärast hakkavad need andmed ka tulema.

 

Järelikult: raseduse ajal tuleb tervislikult toituda sest see mõjutab lapse tervist kogu tema elu jooksul. Nälgimine/näljutamine raseduse ajal toob lastele kaasa rohkem kroonilisi haigusi ja õnnetut olekut.

Rubriigid:ema kõhus, rasedus, toitumine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s