Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Osad probiootikumid on beebidel gaasivalude leevendamiseks tõhusad

l. reuteriGaasivalud või beebide koolikud on lohutamatu nutuga hood, mis kestavad rohkem kui kolm tundi päevas, rohkem kui kolmel päeval nädalas, enam kui kolme nädala kestel. Igapäevaelus me muidugi neid tunde ja päevi sedasi kokku ei loe, aga umbes iga viies beebi nutab vähemalt nii palju. (1) Gaasivalud algavad umbes kahe nädala vanuses, esinevad harilikult rohkem õhtuti, saavutavad oma maksimumi 4-6 nädala vanuses ja sealt alates hakkavad ise taanduma, lahenedes 3.-6. elukuuks.

Gaasivalud on väga demokraatlikud: neid esineb võrdselt tütar- ja poisslastel, rinnapiimatoidul ja piimasegul imikutel, enneaegsena ja ajaliselt sündinutel, samuti ei sõltu gaasivalude esinemine vanemate sissetulekust või elupaigast. Tavaliselt ei ole mingit selget provotseerivat tegurit, mis nutmist põhjustaks. Gaasivalud lihtsalt on osadel lastel – päris paljudel tegelikult, kuigi ma pole kindel, et päris kõik õhtused nutjad sinna kolme tunni/kolme päeva/kolme nädala reegli alla sobivad. Kui ikka laps nutab ja kõht on nagu trumm, siis me gaasivalusid arvame. Hommikuti vastuvõtul mõõtmas-kaalumas käies on need lapsed harilikult täiesti rõõmsad ja polegi nagu midagi aru saada.

Kuna lohutamatult nuttev beebi on päris raske taluda, siis proovivad vanemad igasuguseid erinevaid vahendeid, proovides ära terve armee käsimüügi gaasirohtusid, vahetades D-vitamiine, rinnaga toitvad emad proovivad enda menüüst igasuguseid asju välja jätta (kuigi mingitel väga rangetel toitumispiirangutel ei ole tõendust, et need aitaksid) ja kunsttoidul titadel proovitakse erinevate firmade segud läbi. Lõpuks ikka kasvavad beebid gaasivaludest ise välja, on see siis üle soolestiku mikrofloora muutumise või närvisüsteemi küpsemise või soolestiku parema töö, keegi ei tea. Aga nüüd on järjekordselt tõestust saanud, et vähemalt üks piimhappebakteri tüvi tõesti võib beebisid (ja vanemaid) nende vaevas aidata.

 

Uuring

Lactobacillus reuteri DSM 17938 või kommertsiaalse nimega Lactobacillus reuteri Protectis on ühe Peruu ema rinnapiimast isoleeritud piimhappebakter (2). Austraalias Melbourne’i ülikooli juures võtsid arstid kokku erinevad L. reuteri Protectis‘e kohta tehtud teadusuuringud, panid kokku kõikide nendes uuringutes osalenud beebide andmed (kokku 345 titat) ja arvutasid välja, kas 21 päeva jooksul suutis probiootikum imikute nutmist ja virisemist vähendada. Kõigis neljas uuringus olid rinnapiimaga toidetud imikud ja ühes olid ka piimasegu saavad beebid. (3)

Ja tulemused olid positiivsed. Kuigi nutmine ja virisemine vähenes kolme nädala jooksul selgelt nii piimhappebakterit saanud kui ka mitte saanud beebidel, vähenes see kiiremini laktobatsilli saanud lastel.

Tegemist ei olnud aga mingi imerohuga: L. reuteri Protectis vähendas nutmise ja virisemise aega 21 minuti võrra päevas esimesel nädalal ja 25 minuti võrra kolmandal nädalal. Kui analüüsidest jäeti välja piimasegul lapsed ja arvestati ainult rinnapiimatoidul lastega, siis vähenes nutmine ja virisemine 46 minuti võrra päevas.

Uurijad ütlevadki, et rinnapiimatoidul imikutel on L. reuteri Protectis‘e kasutamine õigustatud, aga kunsttoitu saavate laste osas ei saa praegu selget soovitust veel anda ja on vaja täiendavaid uuringuid.

Tegelikult sai sama uurimisgrupp täpselt samasugused tulemused ka 2013. aastal 12 uuringu kokkuvõttes 1825 imikul. (4) Praegu on lihtsalt uued uuringud ja uus kokkuvõte.

Arutelu

Kuigi käesolev nelja uuringu meta-analüüs näitab, et L. reuteri Protectis võib beebide gaasivalude korral aidata, on siin veel nii mõndagi ebaselget. Miks on sellest kasu rinnapiimatoidul imikutel, aga mitte nii selgelt piimasegu saavatel lastel? Miks osades uuringutes tekib selge paranemine umbes kolmveerandil lastest, samal ajal kui veerandil lastest ei avalda probiootikum mitte mingit mõju? Asja muudab veel hägusamaks see, et osades uuringutes on ka platseebot saanud lastest 66%-l kirjeldatud selget paranemist.

Gaasivalud on õnneks iseparanev nähtus, aga iga viies beebi nutab palju ja see on vanematele mõnikord väga raske taluda. Hea on ju teada küll, et kunagi tulevikus laps kasvab sellest välja, aga tegelikult tahaks ta enesetunnet parandada nüüd ja praegu. Intervjuudest nende isadega, kes on oma imikutele raputamisega raske ajukahjustuse põhjustanud selgub, et esimene põhjus laste raputamiseks on soov nutmine kiiresti lõpetada.

Samuti ei saa alahinnata seda, et imikud on ülimalt tundlikud vanemate meeleolu detekteerijad ja peegeldajad. Närvis vanem ajab raudselt oma beebi ka närvi. Usutavasti on paljude käsimüügivahendite võlunipp ka selles, et kui vanem tunneb, et on reaalselt lapse heaks midagi ära teinud, muutub ta ise rahulikumaks.

Gaasivalude tekkepõhjus ei ole teada. Kahtlusaluste ring hõlmab soolestiku mikrofloora muutused, lehmapiimavalgu talumatust, laktoosi talumatust, seedetrakti ebaküpsust või põletikku, suurenenud serotoniini eritumist, viletsat toitmistehnikat ning ema suitsetamist või nikotiinasendusravi. Mis iganes see täpne põhjus on, gaasivaludel on harilikult oma loomulik kulg ja lõppkokkuvõttes on see seisund iseeneslikult mööduv. Gaasivalud ei jäta lapsele mingit püsivat tervisekahjustust, kuigi on leitud, et palju nutvad imikud on tulevikus kõrgema tõenäosusega haigestuda migreeni. (5)

Seni kui beebi on vahepeal ikkagi normaalne ja rõõmus ja mängib, seni kui beebi kaka on normaalne kollakas ja vedel (harilikult nagu sinep riisiga), seni kui beebi sööb ja võtab ilusasti kaalus juurde, seni ei teki väga palju mõtet sellest, et tegemist võiks olla gaasivalude asemel mingi tõsisema haigusega.

Lactobacillus reuteri Protectis (DSM 17938) on minu teada Eesti apteegivõrgustikus ka liikumas. Konkreetsetele preparaatidele ma siin reklaami tegema ei hakka, igaüks oskab ise ka guugeldada.

 

Viited

  1. Johnson JD, et al. Infantile Colic: Recognition and Treatment. Am Fam Physician. 2015 Oct 1;92(7):577-82. link
  2. Urbańska M, et al. The efficacy of Lactobacillus reuteri DSM 17938 in infants and children: a review of the current evidence. Eur J Pediatr. 2014; 173(10): 1327–1337. doi: 10.1007/s00431-014-2328-0 link
  3. Sung V, et al. Lactobacillus reuteri to Treat Infant Colic: A Meta-analysis. Pediatrics Dec 2017, e20171811; doi: 10.1542/peds.2017-1811 link
  4. Sung V, et al. Probiotics to prevent or treat excessive infant crying: systematic review and meta-analysis. JAMA Pediatr. 2013 Dec;167(12):1150-7. doi: 10.1001/jamapediatrics.2013.2572 link
  5. Romanello S, et al. Association Between Childhood Migraine and History of Infantile Colic. JAMA. 2013 Apr 17;309(15):1607-12. doi: 10.1001/jama.2013.747. link

Rubriigid:esimene eluaasta, seedetrakt

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s