Päevad lähevad juba selgelt valgemaks, paras aeg on kirjutada sellest, kuidas päevavalgus tervisele kasulik on. Praegune näide on väga konkreetne ja kitsas, aga tegelikult on loomulikul valgusel palju positiivseid mõjusid alates meeleolu parandamisest ja D-vitamiinist, mis organismis laialdasi rolle kannab, lõpetades ööpäevaringse rütmi reguleerimisega, mida nüüd ka järjest enam erinevate terviseseisunditega seostatakse. Kellageenide avastajad said ju lausa Nobeli preemia, kuigi mulle tundub, et sellest teemast räägitakse praegu küll rohkem kui tegelikult praegu veel teada on.
Uuring
Austraalia optometristid (spetsialistid, kes tegelevad silmanägemise ja prillidega) korraldasid uuringu õues viibimise ja lühinägelikkuse seoste kohta. Lühinägelikkus, nagu mõned ehk füüsikatunnist mäletavad, on seotud silmamuna liiga kiire kasvuga, kus liiga suure silmamuna korral on fookuskaugus vale ja kõige teravama kujutise punkt tekib võrkkestast eespool. Tundub, et laste õues viibimine ja loomulik valgus on võtmetähtsusega müoopia ehk lühinägelikkuse vähendamisel.
Uuringus osales 101 last (41 lühinägelikku ja 60 normaalse nägemisega) vanuses 10-15 aastat. Töö käigus mõõdeti laste silmade kasvu 18 kuu vältel. Osalejad kandsid randmel sensoreid, mis registreerisid valguse käes viibimist ja füüsilist aktiivsust kahe nädala jooksul nii soojematel kui külmematel kuudel. Selgus, et kes viibisid õues kõige vähem ja kes puutusid kõige vähem kokku loomuliku valgusega, esines kiirem silmade kasv ja seega kiirem lühinägevuse süvenemine.
Töö tähtsus
Niisugune uuring oligi. Pikka juttu ei tehta: mõõtmised, tulemused, järeldused. Mulle endale tundub, et see tegelikult on minu blogis praeguseks üks tähtsamaid postitusi. Päikesevalgus reaalselt mõjutab seda, kuidas laste silmad arenevad. Selle olulisust ei saa alahinnata, seda peaksid minu arust teadma kõik lapsevanemad, õpetajad, lasteaedade ja -hoidude õpetajad ja muud spetsialistid. Päeval õues käimine füüsiliselt muudab laste silmi vajalikus suunas.
Ennustatakse, et aastaks 2050 kannatab pool maailma elanikkonnast lühinägelikkuse all ja paljusid ohustab pimedaks jäämine. Kuigi lapsed veedavad erinevate ekraanide ees oluliselt rohkem aega, ei pruugi see iseenesest olla lühinägelikkuse epideemia põhjustajaks. Süüdi võibki olla hoopis piisava loomuliku valguse puudus – viibimine õuevalguse käes vähem kui 60 minutit päevas on müoopia kujunemise riskifaktor. Näib, et juba lühinägelikkuse all kannatajatel pidurdab õuesviibimise suurendamine haiguse süvenemist.
Nii et – põnnid kaenlasse ja õue! Tunniks, veel parem kaheks!
Viide
Read SA, et al. Light Exposure and Eye Growth in Childhood. Invest Ophthalmol Vis Sci. 2015 Oct;56(11):6779-87. doi: 10.1167/iovs.14-15978. link
- Enneaegsetel lastel on muutused ajus nähtavad juba nädalaid enne sünnitust
- Eesti teadlaste uuring: Problemaatiline nutitelefonide kasutamine on seotud pinnapealsema õppimisega
Rubriigid:esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, Normaalne areng, teismeline