Leetrid on Euroopas, ma ei ütleks, et just möllutamas ja laastamistööd tegemas, aga tegutsemas igatahes. Alates 2017.a. jaanuarist on kõige rohkem haigusjuhte ECDC andmetel registreeritud Rumeenias (üle 8000), Itaalias (ligi 5000) ja Saksamaal (ligi 1000). Puhangud on olnud ka Prantsusmaal (ligi 80 haigestunut), Ühendkuningriigis (üle 60 juhu) ja Rootsis (alla 30). Enamus haigestunutest on vaktsineerimata või on neil vaktsineerimine pooleli jäänud.
Leetrite näol on tegemist õhu teel leviva piisknakkusega, mis tekitab kõrget 40-kraadist palavikku, nohu-köha, silmapõletikku ja löövet. Tüsistuste loetelu on hurmav: kopsupõletik, ajupõletik, pimedaksjäämine, surm. Kui mina veel ülikoolis käisin, olid leetrid juba Eestist täiesti kadunud haigus, mille kohta sai lugeda ainult õpikust. Nakkusarstid vahel põlevate silmadega rääkisid, kui kuskil välismaal täiendusel näinud olid: “Ma nägin isegi Kopliki laike!”
Omal ajal panustasid leetrid laste suremusse tugevasti. Statistikaameti EV100 blogipostitust lugenutel on värskelt silme ees, et laste suremus on sajandiga kõvasti kukkunud. Suur osa sellest ongi tänu leetrite, aga ka difteeria, läkaköha ja lastehalvatuse vastu vaktsineerimisele. Kuna vaktsineerimisvastased teevad tõhusat tööd ja vaktsineerimata “taskud” eksisteerivad üle maailma (eriti suurlinnades, aga ka teatud nt usulistes kogukondades), levib haigus ikka ja seda saab ka tänapäevaste meetoditega uurida. Euroopa riikide vaktsineerimisega hõlmatuse kaarti võib vaadata siit.
Leetrite põdemise järgselt on immuunsüsteemi töö häiritud mitu aastat
Et leetrid nõrgestavad immuunsüsteemi, on ammu teada, aga 2015. aastal avaldatud uuring näitab, et suurem vastuvõtlikkus haigustele ei kesta mitte paar kuud vaid lausa kolm aastat. Leetriviirus ründab immuunmälu, vähendades B- ja T-lümfotsüütide arvu. T-tapjarakud hävitavad haigusest nakatunud rakke ja T-abistajarakud reguleerivad ja kooskõlastavad väga suure osa immuunsüsteemi tööd. B-rakkude ülesanne on antikehi toota ja võõraid antigeene ka pärast ägeda nakkuse möödumist “mäletada”. Kui immuunrakkude arv umbes kuu aega pärast leetrite põdemist taastub, siis tegelevad nad jätkuvalt peamiselt leetrite vastu võitlemisega, peaaegu ignoreerides kõiki teisi haigustekitajaid.
Immuunsüsteemi funktsioneerimise uurimiseks koguti andmeid USA-st 1-14-aastaste laste kohta ning Inglismaalt, Walesist ja Taanist 1-9-aastaste laste kohta. Võrreldi surmajuhtumeid ja leetrite põdemist enne ja pärast riiklike vaktsineerimisprogrammide alustamist. Leiti, et nende laste hulgas, kes olid leetreid põdenud, oli 2-3 aasta jooksul pärast leetreid tõusnud suremus teiste nakkushaiguste tõttu. Leetritejärgne kõrgenenud suremus oli leitav nii enne kui ka pärast vaktsineerimisprogrammidega alustamist. Teadlased oletavad, et enne massvaktsineerimisi ei saanud mitmete erinevate nakkushaiguste suhtes karjaimmuunsust tekkida, kuna pidevalt oli teatud hulk lapsi, kelle immuunsüsteem ei suutnud “mäletada” lisaks leetritele mingite muude haiguste põdemist.
Pikaajaline immuunsüsteemi tööd häiriv vari, mille leetrite põdemine jätab, on põnev uurimisteema, mille kohta võib-olla veel lähiaastatel töid avaldatakse. Seni aga – arvestades, et leetrid ei ole maailmast mitte kuhugi kadunud ja inimesed reisivad palju – mumpsi, leetrite ja punetiste vastu vaktsineeritakse lapsi 1 aasta ja 13 aasta vanuses.
Mina MJ, Metcalf JE, de Swart RL, Osterhaus ADME, Grenfell BT. Long-term measles-induced immunomodulation increases overall childhood infectious disease mortality. Science. 2015 May 8;348(6235):694-9. doi: 10.1126/science.aaa3662. link
- Eesti teadlaste uuring: Problemaatiline nutitelefonide kasutamine on seotud pinnapealsema õppimisega
- Millega teie oma lastel nohu ravite?
Rubriigid:esimene eluaasta, koolieelik, Vaktsineerimine
Sinu terve laps 