Ega ma ei plaaninudki jälle köhast ja nohust kirjutada, aga tänavu on tekkinud mingi uus mood küsida gripi profülaktikaks retseptiravimeid. Õpetajad, klienditeenindajad, aga ka lihtsalt kartlikumad prouad, keda praegused 12 surmajuhtumit kõhedaks teevad. Kui profülaktika ravimiga on põhjendatud perekonnas, kus mõlemal lapsevanemal on gripp testidega kinnitatud ja lapsed veel terved (oli meil tõesti niisugune juhtum), siis üldjuhul on parim haiguse ennetamine ikkagi vaktsineerimine.
Grippi on praegu tõesti palju. Kui Terviseamet kirjutab 5. nädala kohta (29.01.-04.02.), et gripi kõrghooaeg on käes, siis minu silma järgi tundub, et praegu on haigestunuid veel rohkem. Varsti saab teada, kas tundub õigesti. Kuna aga gripilaine võib meil kesta aprillini ja vaktsineerimisega tekib immuunsus umbes kahe nädalaga, siis vaktsineerimiseks pole praegu tõesti veel sugugi hilja.
Keda vaktsineerida?
Gripi vastu vaktsineerida võib kõiki lapsi alates 6 kuu sünnipäevast. Kui peres on beebi, kes on noorem kui kuus kuud, siis tema kaitsmiseks kasutatakse nn kookoni strateegiat, kus kõik ülejäänud pereliikmed vaktsineeritakse ja gripilaine ajal külalisi ei kutsuta ja beebiga rahvarohketesse kohtadesse ei minda. Praegu üldse pole mõistlik väikse beebiga rahvarohketesse kohtadesse trügida, peale gripi on veel igat sorti haigusi ringlemas. Ja palju.
Kindlasti on vaktsineerimine soovitatud riskirühmadesse kuuluvatele inimestele:
- 65 aastased ja vanemad;
- isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
- immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
- rasedad naised raseduse igas trimestris;
- hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
- tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
- isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.
Laste riskigruppideks loetakse:
- 6-59 kuu vanused lapsed;
- krooniliste haigustega lapsed;
- immuunpuudulikkusega lapsed;
- pikaajalisel aspiriinravil <19 aasta vanused lapsed.
Mõned kommentaarid. Astmaga lapsi on meil palju, nemad võiksid tegelikult olla vaktsineeritud. Rauavaegusaneemiaga teismelised tütarlapsed võiksid olla vaktsineeritud. Raud on vajalik immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, aneemiaga patsientidel ongi vastuvõtlikkus haigustele tõusnud, kuigi sellele iga päev ei mõtle. Rasedaid naisi (eeskätt oma sõbrannasid, sest nendega tuleb see jutuks lihtsalt) olen gripi vastu vaktsineerinud ja lapsed kõigil täitsa normaalsed. Tööalaselt ohustatud isik ja see, kes võib levitada haigust riskirühmale olen ma ise ja vaktsineerin end igal aastal. Tegelikult võib riskigruppide hulka lisada ka tugevalt rasvunud inimesed (kehamassiindeks >39), sest ka nemad on gripi tüsistustest ja surmast rohkem ohustatud.
Teismeealised on selline huvitav kamp, kes põevad grippi palju ja võrdlemisi kergekujuliselt, aga levitavad seda väga aktiivselt. Kui teismelised puutuvad kokku riskigrupi inimestega (kroonilisi haigusi põdevad vanavanemad eeskätt), siis võiks tegelikult vaktsineerida mõlemaid.
Gripi igapäevane profülaktika
Ma hakkan ennast vaikselt kordama, aga:
aevastamise ja köhimise etikett
Nuuskamiseks ühekordsed taskurätikud, mida tõesti kasutataksegi ühekordselt ja pärast nuuskamist visatakse minema. Ja pärast nuuskamist jälle kätepesu.
Tegelikult on värskelt näidatud, et gripi levitamiseks ei pea sugugi köhima või aevastama – piisab pelgalt nina kaudu hingamisest. Nii et haigena koju ja üldse pole gripihooajal vaja mingitel rahvaüritustel käia.
- Elektroonilised mänguasjad võivad pärssida laste kõne arengut
- Laste käitumishäirete korral on kõige tõhusam vanematele suunatud teraapia
Rubriigid:esimene eluaasta, kõrva-nina-kurguhaigused, koolieelik, koolilaps, teismeline, Vaktsineerimine
Sinu terve laps 