Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Mida emad söömise kohta alati rääkinud on

kiiresti söömine aeglaselt söömine slow food tervislik toitumine„Enne sööki pese käsi!“

„Söö hommikusööki!“

„Täis suuga ei räägita!“

„Näri toitu korralikult!“

„Söö rahulikult!“

„Enne söö soolane toit ära, alles siis saad magustoitu!“

Kas mõni neist kõlas tuttavalt? Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud, et emadel ongi õigus. Kaks värsket tööd näitavad, et aeglaselt söömine võib aidata kaalu langetada ja kugistamine mõjub ainevahetusele halvasti. Mõlemad uuringud on tehtud täiskasvanutel, aga kuna lapsepõlves pannakse alus toitumisharjumustele ja „täis suuga ei räägita“ või muu sarnane kulub kõige paremini pähe just lapsepõlvest, siis ma arvan, et on täiesti asjakohane neid töid siin tutvustada.

Aeglasem söömine toob normaalsema kehakaalu

Jaapanis (1) uuriti andmeid ligi 60 000 inimese kohta, kellel oli diagnoositud teist tüüpi diabeet (see, mis algab hiilivalt hilisemas eas ja on sageli seotud ülekaalu ja vähese liikumisega ja mida saab tihti tablettidega ravida). Patsiendid käisid regulaarsetes tervisekontrollides, kus neid mõõdeti-kaaluti ja küsitleti elustiili kohta (sh toitumisharjumused, söömise kiirus, alkoholi ja tubaka tarvitamine). Oma söömise kiirust pidid inimesed ise hindama kas kiireks, normaalseks või aeglaseks.

Võrreldes kiiresti sööjatega olid normaalse kiirusega söönud inimesed 29% ja aeglaselt söönud inimesed 42% väiksema tõenäosusega rasvunud. Võrreldes kiiresti sööjatega olid normaalselt ja aeglaselt söönutel ka vööümbermõõdud vastavalt 0,2 ja 0,4 cm väiksemad. Aeglaselt sööjad olid aga ka tervislikumate eluviisidega ja nad olid üldiselt tervemad kui normaalselt või kiiresti sööjad.

Lisaks leiti, et rasvumise kujunemist soodustasid ka see, kui õhtusöögi ja magama minemise vaheline aeg oli lühem kui kaks tundi ja näksimine veel pärast õhtusöögi söömist.

Kuus aastat kestnud uuringuperioodi vältel muutsid üle poolte patsientidest oma söömise kiirust aeglasemaks – ja sellega käsikäes tulid allapoole neil nii kaalunumbrid kui vööümbermõõdud. See ei käi nüüd üksikute patsientide kohta, vaid selles grupis, kus söömine ajapikku aeglasemaks jäi, vähenesid ka numbrid. Aeglasemalt sööma hakanud patsiente ükshaaval uurides ilmselt leiaks nii neid, kellel kaal langes või püsis kui ka neid, kellel number suuremaid pükse osta oli vaja.

Kugistamine soodustab rasvumist ja südame-veresoonkonnahaigusi

Teise uuringu kohta polegi veel jõutud artiklit avaldada, aga see on ette kantud Ameerika Südameassotsiatsiooni teadusüritusel ja sealt jõudnud erinevatesse veebiväljaannetesse.

Jällegi Jaapanis (2) korraldatud uuringus jälgiti viie aasta jooksul 1000 inimest metaboolse sündroomi kujunemise osas. Metaboolne ehk ainevahetussündroom on koondnimetus erinevatele südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguritele: suur vööümbermõõt, kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur ja kõrged vererasvad. See pole päris ametlik diagnoos, aga aitab silme ette tuua, millest enam-vähem juttu on. Metaboolse sündroomi kompleksis ei pea alati kõik riskitegurid esindatud olema, kuid sündroomi olemasolu on südamehaiguste, suhkruhaiguse ja insuldi riski tõsine suurendaja.

Uuringu alguses ei olnud kellelgi osalejatest metaboolset sündroomi. Viis aastat kestnud jälgimisperioodi vältel kujunes sündroom 84 inimesel: 12%-l kiiretest sööjatest, 6%-l normaalse kiirusega sööjatest ja 2%-l aeglastest sööjatest. Kiirem söömine oli seotud suurema kaalutõusu, vererõhu, vööümbermõõdu ja kõrgema „halva“ kolesterooli tasemega.

Kommentaar

Mõlemad tööd on sellised, millega ei ole võimalik välja selgitada põhjus-tagajärg seoseid. Statistilised keskmised annavad aga lootust, et normaalse kiirusega või lausa aeglaselt söömine aitab ülekaalu vältida või vähendada. Jälgimisuuringutes on tihti raske lahti harutada erinevate elustiilitegurite kaalu – näiteks esimeses töös olid aeglased sööjad üldiselt tervislikumate eluviisidega; teises uuringus kirjeldati, et kiiresti sööjad tarvitasid teistest rohkem alkoholi, neil oli õhtusöögi ja magama minemise vahel lühem vahe ja nad näksisid sagedamini. Erinevate statistilise analüüsi võtetega võib küll üht või teist tegurit eraldi vaadelda, aga põhjusliku seose selgitamiseks on tegelikult vaja hoopis teistsuguseid uuringuid.

Varasemast on teada, et kiiremini söödud toidukordadel süüakse suuremaid koguseid. Ühest küljest võtab täiskõhutunde tekkimine aega ja kugistades jõuab rohkem toitu ära süüa, kuni lõpuks saabub ebameeldiv ülesöömise tunne. Teisest küljest on aeglasema söömise korral võimalik igast suutäiest pikemalt mõnu tunda, mis võib kaasa tuua parema rahuldustunde. Lisaks seostatakse kugistamist veresuhkru järskude kõikumistega, mis soodustab suhkru ainevahetusradade ülekoormust ja võib soodustada diabeedi kujunemist.

Kuidas täpselt on parim aeglaselt süüa, see pole ka veel teada. Võib proovida pikemalt närida (36 korda?), võib proovida igat sorti segajate (ekraanide ja nutiseadmete) eemaldamist söögilauast aga võib ka proovida erinevad teadveloleku (mindfulness) praktikaid, püüda iga suutäit ja maitsenüanssi eraldi tajuda.

Viited

  1. Hurst Y, Fukuda H. Effects of changes in eating speed on obesity in patients with diabetes: a secondary analysis of longitudinal health check-up data. BMJ Open. 2018 Feb 12;8(1):e019589. doi: 10.1136/bmjopen-2017-019589. link
  2. Yamaji T, et al. Abstract 20249: Slow Down, You Eat Too Fast: Fast Eating Associate With Obesity and Future Prevalence of Metabolic Syndrome. Circulation. 2017;136:A20249. link

Rubriigid:ülekaal ja rasvumine, koolieelik, koolilaps, normaalne toitumine, teismeline

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s