Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kas lapsed lohutavad kurbust söömisega?

lohutussöömine kurbus masendus šokolaad emotsionaalne söömine eneseregulatsioonEmotsionaalne söömine või lohutussöömine on tuttav paljudele täiskasvanutele. Mõnevõrra tahtmatu ja raskesti kontrollitav söömine on osade inimeste jaoks düsfunktsionaalne viis oma (peamiselt negatiivsete) emotsioonidega toime tulla. Ebaterved seosed emotsioonide ja toitumise vahel võivad olla pikaajalised ja väga raskesti muudetavad, aga nagu alati – juba seose märkamine ja tunnistamine on päris suur samm.

Emotsionaalne söömine

Emotsionaalset söömist iseloomustab puudulik võime eristada kehalist nälga ja ebameeldivaid emotsioone. Normaalse nälja ja emotsionaalse nälja vahel on hulk erinevusi:

  • tavaline tühja kõhu nälg tekib järk-järgult. Emotsionaalne nälg tekib järsku ja kohe tugevalt, see on rohkem nagu hundiisu või „pean saama süüa, muidu suren“, mitte lihtsalt ebameeldiv tunne kõhus.
  • Emotsionaalne nälg tekitab sagedamini isu suhkru- ja rasvarohkete toitude järele. Klassikalised lohutustoidud on ikka ju juustused-kooresed pastad ja lasanjed, saiakesed, koogid või jäätised.
  • Emotsionaalne nälg ei rahune maha, kui kõht on täis, vaid põhjustab ülesöömist vastiku enesetundeni.
  • Emotsionaalne söömine tekitab hiljem süü- ja häbitunnet, mis normaalselt söömisega kaasas ei peaks käima.

Arusaadavatel põhjustel on emotsionaalne söömine sageli seotud ülekaalulisusega, kuigi mitte alati. Siin ei ole eriti abi nõuannetest stiilis „söö vähem ja liigu rohkem“ – eelnevalt on vaja õppida emotsioonidega toime tulema teisiti kui süües. Õnneks enesereguleerimise oskus tihti küpseb ka vanusega, aga on ka hulk täiesti konkreetseid tehnikaid, mis on õpitavad.

Varasematest uuringutest on teada, et juba hilisteismelised ja noored täiskasvanud kasutavad lohutussöömist oma tunnetega toime tulemiseks. Laste kohta on seni aga andmeid vähe ja enamasti on uurimiseks kasutatud laste endi või vanemate meeldetuletamise põhjal kogutud andmeid – mis pole aga väga täpsed.

Lohutussöömine lastel

Nüüd korraldati eksperiment, mille käigus sai täpselt mõõta söödud koguseid. Kokku 91 last vanuses 4,5-9 aastat vaatasid „Lõvikuninga“ filmist erinevaid episoode. Välja oli valitud kolm lõiku, neist üks kurb, üks neutraalne ja üks rõõmus. Iga laps vaatas ainult ühte klippi. Pärast video vaatamist said lapsed süüa nii palju šokolaadikomme või kuldkalakreekereid kui tahtsid.

Selgus, et kurva klipi vaatamise järel sõid lapsed selgelt rohkem šokolaadi kui rõõmsa klipi järel, aga rõõmsat lõiku näinud lapsed sõid ikkagi rohkem šokolaadi kui neutraalset näinud lapsed. Kalakreekereid sõid kõige rohkem aga neutraalse grupi lapsed, neile järgnes rõõmus grupp ja kõige vähem kurva klipi grupi lapsed.

Šokolaadikommide söömine: kurb>rõõmus>neutraalne

Kuldkalaküpsiste söömine: neutraalne>rõõmus>kurb

Laste kehamasiindeks või sugu ei omanud seejuures mingit tähtsust – ühtemoodi reageerisid nii ülekaalulised kui normaalsed lapsed, nii poisid kui tüdrukud. Vanus mängis teatud rolli: kurva klipi grupis sõid vanemad lapsed selgelt rohkem šokolaadi kui nooremad.

Šokolaad on muidugi klassikaline kurva tuju ja halva enesetunde peletaja.

lupin šokolaad gif

Emotsionaalse söömise kujunemine

Teadlased järeldavad, et lapsed söövad reaktsioonina nii rõõmsatele kui kurbadele tunnetele, aga rohkem on nad mõjutatud kurbadest tunnetest. Nooremad lapsed vähem, vanemad juba rohkem. Võimalik, et väiksemad lapsed on paremad oma kaloraaži reguleerijad – käituvad rohkem oma kehast tulevate impulsside ajel ja kui kõht on täis, siis rohkem ei söö. Mingist hetkest hakkavad aga sotsiaalsed märguanded bioloogilistest üle sõitma – süüakse, kuni taldrik tühi, isegi kui kõht on juba täis saanud.

Väga ranged vanemate seatud piirangud mängivad rolli: kui lapsele mingit toitu pidevalt keelata, muutub see väga ihaldatuks ja siis kui mingi hetk sellele ligipääs tekib, sööb laps seda kohe rohkem. Ka see võib olla üks mehhanism, kuidas lapsed oma keha märguandeid enam tähele ei pane.

Tunnete reguleerimine söömise abil tekib peamiselt kahte teed pidi. Üks on mudeldamine: kui vanemad kurbuse korral kohe külmkapi juurde tormavad, tekib lastel arusaamine, et nii asjad käivadki. Teine on see, et vanemad kasutavad toitu lapse emotsioonide reguleerimiseks: lapsel paha tuju? Anname kommi. Lapsel on igav? Äkki tahad midagi süüa? Beebi on väsinud ja nutab? Tiss suhu kohe.

Positiivsete emotsioonide ja söömise seos on veidi ehk üllatav. Võib-olla kui sünnipäevadel, pühadel ja igat sorti väljasõitudel on toreda koos olemise saatjaks alati (rohke) söök, hakkavad lapsed söömist ja positiivseid emotsioone omavahel seostama. Niisuguse seose olemasolu hõlbustab rõõmsate tunnete korral ka rohkema toidu söömist.

Ühtlasi, käesolev on minu blogis juba 50. postitus, nii et lähen tähistan seda millegi maitsvaga.

sünnipäevaküünlad gif

Tann CC, Holub SC. The effects of happiness and sadness on Children’s snack consumption. Appetite. 2018 Apr 1;123:169-174. doi: 10.1016/j.appet.2017.12.021. link

Rubriigid:ülekaal ja rasvumine, koolieelik, koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, toitumine

1 vastus

  1. Palju Õnne ja Jaksu uute kirjutiste kirjutamisel. Püsifänn

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s