Praegu kestab vaimse tervise portaali Peaasi.ee depressiooni kampaania “Must lumi”. Vaimse tervise häired ja kehalised haigused käivad sageli käsikäes, seda nii täiskasvanutel kui ka lastel. Perearstide koridorid on kevadeti täis kõhu- ja peavaludega koolilapsi, kes on kooliaasta lõpuks üleväsinud ja stressist maha tambitud. Noorukite vaimse ja kehalise tervise mustrite paremaks tundma õppimiseks on tehtud lausa eraldi teadustöö.
Uuring
Analüüsiti 6483 USA 13-18-aastase teismelise andmeid. Nii noored ise kui ka nende lapsevanemad täitsid küsimustikke laste vaimse ja kehalise tervise kohta. Selgus, et mõnikord on üsna selgelt esimesena psüühikahäire ja sellele järgneb kehaline haigus ja mõnikord on jälle vastupidi ja need mustrid joonistusid üsna olulistena välja.
Seosed, kus eelnes psüühikahäire ja järgnes kehaline haigus, olid näiteks depressioonile järgnevad liigese- või seedetraktihaigused; ärevushäiretele järgnevad nahahaigused ning sõltuvushäirete järel vallanduvad hooajalised allergiad.
Joonis uuringust. Esimesena on vallandunud psüühikahäire. Suurem pall märgib tugevamat seost.
Vastupidised seosed, kus kehalisele haigusele järgnes psüühikahäire, olid südamehaigus ja ükskõik milline psüühikahäire (kõige sagedamini ärevushäire); samuti epilepsia ja söömishäired.
Joonis uuringust. Esimesena on vallandunud kehaline haigus. Suurem pall märgib tugevamat seost.
Mõned neist seostest ei tule mingi üllatusena. Tõenäoliselt püsivad paljud mustrid sarnastena ka täiskasvanueas. Kui arstil igapäevatöös pole võib-olla kerge öelda, mis nüüd esimesena ja mis hiljem algas (diagnoosi panemise kuupäeva on muidugi lihtsam leida), siis lapsed ja nende vanemad mäletavad ilmselt täpsemini, kas jõulude ajal juba oli meeleolu halb või kas jaanipäeval juba grillitud toidud ajasid kõhu valutama või mitte.
Liigese- ja seedetraktihaiguste seos depressiooniga on kui mitte igapäevane, siis vähemalt sage küll. Südamehaiguste seosed ärevuse ja muude psüühikahäiretega on ka väga-väga sagedased, kuigi käesolevas uuringus tekib küll küsimus, et mis südamehaigusi seal teismelistel nii väga ikka olla saab (peale kaasasündinud rikete muidugi).
Nahahaigused ja psüühikahäired käsikäes on täiesti eraldi peatükk. Juba arenguliselt on aju ja nahk pärit samast algest ja püsivad tihedasti omavahel seotutena kogu elu. Atoopilise dermatiidiga laste vanematele saab tihti rääkida, kuidas stress on üks võimalik haigust ägestav tegur. Psoriaas on selgelt psüühikaga seotud. Ülikooli ajal räägiti meile lugu ühest patsiendist, kelle selja taga lõhkes ootamatult aastavahetuse rakett – järgmiseks päevaks oli inimene üleni löövet täis. Neurodermatiit on selline sügelev haigus, mille ainsaks soodustavaks teguriks teataksegi stressi või pingelangust.
Osad leitud seosed on aga üllatavad. Epilepsia ja söömishäirete koos esinemist on küll varem haiguslugudena kirjeldatud, aga et nad tüüpiliselt käsikäes käiks, sellist teadmist nagu pole olnud. Päris esmakordselt leiti seos sõltuvushäirete ja allergiate vahel.
Vaimset tervist peab kaitsma
Kui neid kahte graafikut vaadata, siis torkab silma, et olukordades, kus psüühikahäire on esimesena vallandunud, võib hästi palju erinevaid kehalisi haigusi tekkida (ja igapäevaelus sageli tekibki mitu korraga). See räägib vastu igapäevatarkusele ja kõhutundele, et kui liigesed ikka päevast päeva ja kuust kuusse valutavad, siis see lõpuks tekitab depressiooni.
Seost vaimse ja kehalise tervise vahel ei tohiks alahinnata. Depressiooniga täiskasvanud surevad pärast südamelihase infarkti sagedamini kui ilma depressioonita haiged. Liigesevalu võib eakatel märkimisväärselt paraneda, kui kaasnev depressioon on ravitud. Ärevushäirete psühhoteraapia võib aidata atoopilist dermatiiti kontrolli alla saada.
Käesoleva töö põhjal ei saa muidugi väita, et leitud seosed oleksid põhjuslikud. Teisisõnu: ei saa väita, et depressioon põhjustab liigesehaigusi või et epilepsia põhjustab söömishäireid. Ometi on see kõik loogiline – vaimne stress mõjutab immuunsüsteemi tööd, hormoonsüsteemide tegevust, une-ärkveloleku rütmi ja seeläbi jällegi kogu ainevahetust ja organismi tegutsemist. Nimetage, kuidas tahate – neuroendokriinimmuunsüsteem, hüpotalamus-ajuripats-neerupealis telg, viimasel ajal lisandunud sool-aju teljg (gut-brain axis). Inimene on üks tervik ja vaimset tervist ei saa ülejäänud kehast isoleerida.
Armastage oma lapsi, näidake seda välja sõnade ja tegudega. Vaadake otsa oma võimalikule depressioonile ja võtke selle parandamiseks midagi ette. Õpetage lastele emotsioonidega toime tulemist – ja kui ise ei oska, siis õppige. Ärge laske iseenda emotsionaalsel tassil tühjaks voolata, et ei tekiks olukorda, kus lastele pole enam midagi anda. Õpetage lapsi märkama asju, mille üle rõõmustada ja mille üle tänulik olla (aga ärge suruge neile rõõmu või tänulikkust peale). Tervete laste kasvatamine ei ole lihtne, aga kogu elu haigena elamine on veel raskem.
Viide
Tegethoff M, Stalujanis E, Belardi A, Meinlschmidt G. Chronology of onset of mental disorders and physical diseases in mental-physical comorbidity – a national representative survey of adolescents. PLoS One. 2016 Oct 21;11(10):e0165196. doi: 10.1371/journal.pone.0165196. link
Rubriigid:nahahaigused, närvisüsteem ja psühhiaatria, seedetrakt, teismeline
Sinu terve laps 