Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kuidas olla õnnelik?

õnnelik laps õnn rõõmus heaolu hea tuju meeleoluDepressiooni kampaania „Must lumi“ jätkuvalt kestab, aga täna on juhtumisi ka ülemaailmne õnnelikkuse päev. Õnnelikkuse kohta on mulle hiljuti näppu sattunud kolm huvitavat ja täitsa praktilist uuringut. Esimene ütleb, et kui õnnelik olemist võtta kui eesmärki, mis vajab saavutamist, tundub aeg käest libisevat ja õnnelik olemiseks ei jäägi aega. Teises kasutati ülimalt lihtsat viisi igapäevaselt looduse märkamiseks ja see tõi kaasa selged erinevused inimeste heaolus. Ja kolmas vihjab, et õnn seisneb ekraaniaja piiramises.

Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis

On selgelt erinev, kas pingutada õnnelik olemise nimel või keskenduda nendele asjadele, mille üle juba praegu on põhjust rõõmustada. Inimesed, kes ajavad õnne taga, tunnevad, et aega on liiga vähe ja see omakorda muudab hoopis kurvaks. Õnnelikkuse taga ajamist või käesoleva hetke õnnelikkust ja nende seost aja tajumisega mõõdeti neljas erinevas katses.

Esimeses küsitlused vastasid 113 inimest küsitlustele õnnelikkuse püüdluste ja aja tajumise kohta. Need, kes vastasid jaatavalt väidetele nagu „Et mu elu oleks mõttekas, pean ma suurema osa ajast õnnelik olema,“ tundsid ka suurema tõenäosusega, et neil on jube vähe aega.

Teises katses näidati 117 inimesele kas neutraalset filmi sildade ehitamisest või naljakat komöödiat. Kummagi filmi vaatamise ajal pidid osad inimesed laskma oma tunnetel vabalt voolata ja osad pidid püüdma iga hinna eest õnnelikuks saada. Need, kes pidid sillaehituse filmi ajal pingutama, et õnnelik olla, tundsid, et neil on jäänud vähem aega.

Kolmandas katses lugesid 300 inimest uuringut selle kohta, kuidas õnnelikkus ja aeg omavahel seotud on. Osadele oli pealkirjaks pandud „Õnn nõuab palju aega“, osadele „Õnn nõuab vähe aega“ ja osad lugesid uuringut üldse ilma pealkirjata. Kes lugesid, et õnn on aeganõudev, tundsid hiljem, et neil on aega palju vähem, võrreldes ülejäänud kahe grupiga.

Neljandas katses paluti 96 inimesel kirjutada kas kümme asja, mis neid võiks rõõmsamaks teha või kümme asja, mis neile praegu juba head meelt valmistab. Need, kes loetlesid tulevikus võimalikke õnnelikkuse allikaid, hindasid oma käesoleva hetke rõõmutunnet madalamaks ja tundsid, et neil on vähem aega.

On irooniline, et õnnelikkuse taga ajamine õõnestab heaolu. Olemasolevale heale keskendumine jätab rohkem aega juba saavutatud rõõmu nautimiseks. „Kui ma selle projektiga valmis saan, siis ma olen küll rõõmus,“ ei olegi kõige parem viis asjadele mõelda. „Seda projekti on päris mõnus teha“ stiil võimaldab palju rohkem protsessi nautida ja kogetut väärtustada.

Teadlased lähevad oma arutelus aga veel kaugemale. Tunne, et õnne saavutamiseks on aega kohutavalt vähe, soosib materialistlikkust, asjade omandamisest kiire lühiajalise rõõmu tundmist. Vastupidine tunne, et õnn on (vähemalt osaliselt) juba käes, lubab ette võtta rohkem aega nõudvaid vabaaja tegevusi, mis võib-olla nõuavad ka pikemat ettevalmistust, aga mille käigus saab tõenäoliselt ka nauditavaid kogemusi. Pidev ajapuuduse tunne muudab vähem tõenäoliseks, et inimene aitab teisi või teeb vabatahtlikku tööd. Kui loobuda kujutlusest, et õnn on kuskil lõputus kauguses pidevat taga ajamist nõudev preemia, võib mõttelaadi muutmine tuua kaasa rohkem „vaba“ aega ja selle kaudu rohkem õnnetunnet. (1)

Looduse märkamine teeb õnnelikumaks

Väga sümpaatne uuring õnnelikkuse ja looduse märkamise kohta tuleb Kanadast. Kanadast tulevad uuringud on üldse tihti väga soojad ja inimlikud, kusjuures seal tehakse maailma tipptasemel teadust. Loodus on inimeste tervise suur moduleerija, näiteks detsembris kirjutasin, kuidas roheluse lähedus mõjutab laste tähelepanu ja muidugi minu lemmikpostitus sellest, kuidas loomulik valgus mõjutab laste nägemist.

Väga lihtsas uuringus pidid üliõpilased kahe nädala vältel peatuma ja märkama oma igapäevasest keskkonnast midagi, seda pildistama ja lühidalt kirjeldama, millised tunded neis tekivad. 395 tudengi hulgast ühed pildistasid loodust, teised pildistasid inimeste tehtud objekte ja kontrollgrupp ei pildistanudki midagi. See polnud nagu mingid tundidepikkused matkad loodusesse, pigem võis märgata kõnniteepragude vahel kasvavat muru või bussipeatuse silti.

Uuringu käigus kogunes kokku üle 2500 foto ja emotsioonide kirjelduse. Loodust vs inimtekkelisi objekte jälginud üliõpilaste emotsioonide sisu oli märkimisväärselt erinev. Loodust jälginud üliõpilaste heaolu, õnnelikkus ning tunne teiste inimeste ja eluga (mitte ainult loodusega) ühenduses olemisest oli tugevam kui inimtekkelisi objekte jälginud või kontrollgrupi tudengitel. Teadlasi rabas, milliseid emotsionaalseid reaktsioone võis ülikoolilinnaku loodus esile kutsuda ja kui tugev mõju sellel oli tudengite heaolule. (2)

Üks tund ekraaniaega päevas

Üle miljoni teismelisega korraldatud küsitluses uuriti, kui palju aega noored veedavad nutitelefoni, tahvlite ja arvutite taga, samuti kui palju aega suhtlevad nad oma sõpradega päriselus näost näkku. Muidugi uuriti ka noorte õnnelikkuse ja heaolu kohta.

Mitte väga üllatuslikuna leiti, et õnnelikkusega olid seotud näost näkku suhtlemine ja sportimine. Madalama õnnelikkuse tasemega oli seotud tekstisõnumite saatmine, videomängude mängimine, sotsiaalmeedia ja suhtlemisrakenduste kasutamine.

Täielik ekraanidest hoidumine ka rõõmsaks ei teinud. Kõige kõrgemaks hindasid oma õnnelikkuse taset need teismelised, kes kasutasid digitaalseid vahendeid umbes tund päevas või pisut vähem. Pärast seda hakkas järjest lisanduv ekraniaeg õnnetunnet lineaarselt vähendama.

Õnnetunnet soodustavad mustrid on õpitavad

Ja mida on sellel kõigel lastega tegemist? Kõiki ülalpool loetletud asju on võimalik lastele õpetada. Märgata neid asju, mis olemas on ja tänulik olla. Märgata loodust enda ümber. Piirata laste ekraaniaega. Õnnelik on mõnus olla. Õnnelikumad lapsed – tervem ühiskond?

Viited

  1. Kim A, Maglio SJ. Vanishing time in the pursuit of happiness. Psychon Bull Rev. 2018 Mar 9. doi: 10.3758/s13423-018-1436-7. link
  2. Passmore HA, Holder MD. Noticing nature: Individual and social benefits of a two-week intervention. J Posit Psychol. 2016;12(6):537-546. doi: 10.1080/17439760.2016.1221126. link
  3. Twenge JM, et al. Decreases in Psychological Well-Being Among American Adolescents After 2012 and Links to Screen Time During the Rise of Smartphone Technology. Emotion. 2018 Jan 22. doi: 10.1037/emo0000403. link

Rubriigid:kõik vanused

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s