Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Vara voodi

uneaeg magamine normaalne uni kui palju peab magama teismelineVara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus koju toodi? Kahtlen sügavalt. Palgatööga nagunii rikkaks ei saa ja puudulikud unetunnid toovad lihtsalt masenduse. Unepuudus on üks ülekuulamistel kasutatavatest piinamismeetoditest – ja ometi on suur hulk elanikkonnast nõus seda enda peal vabatahtlikult rakendama. Kuna #mustlumi depressiooni kampaania kestab ja kella ka just keerati, vaatangi lähemalt seda tõendust, mis on olemas depressiooni ja une kohta.

Mulle isiklikult kella keeramine meeldib, sügisel saab hommikuti kauem magada ja suvel ei pea voodis ootama, millal äratuskell laulma hakkab. Teadus kahjuks minu isiklikku eelistust väga ei toeta.

Kevadine kella keeramine vähendab teismeliste und ja ärksust

Lihtsas uuringus jälgiti 35 keskkooliõpilast enne ja pärast märtsikuist kella keeramist. Õpilased kandsid aktiivsusmonitori, täitsid unepäevikut ja unisuse küsimustikke ning tegid arvutis spetsiaalset tähelepanu- ja reaktsioonikiiruse testi, mis näitab kognitiivsete funktsioonide halvenemist just unehäirete korral.

Pärast kella keeramist vähenes teismeliste uneaeg keskmiselt 32 minuti võrra nädala sees, millest nädala jooksul kokku kogunes 2 tundi ja 42 minutit vähem und võrreldes kella keeramisele eelnenud nädalaga. Kella keeramisele järgnenud nädalal olid uuritud lapsed ka rohkem unised ja lahendasid arvutis testi selgelt halvemate tulemustega. (1)

Need olid muidugi noored ja terved katseisikud. Vanemad inimesed, kellel unega niigi probleeme või krooniliste haiguste (eriti krooniliste valudega) patsiendid, kes veel peavad kindla rütmi järgi tööl käima, taluvad kella keeramist ilmselt palju halvemini.

Unepuudus suurendab depressiooni tõenäosust

Üks vana 2010. aastal avaldatud uuring käsitleb varase (kell 22 või varem) ja hilise (pärast südaööd) magamamineku aja mõjusid teismeliste vaimsele tervisele. Üle 15 600 teismelise andmeid kokku võttes selgus loomulikult, et hiljem magama läinud lapsed said vähem magada.

Pärast südaööd magama minemine oli seotud umbes 24% suurenenud depressiooni esinemissagedusega ja 20% rohkemate suitsiidimõtetega. (2)

Teismeliste tervise eest vastutavad ikka veel vanemad. Võib oletada, et varem magama aetud teismeliste eludes mängisid vanemad üldse rohkem rolli, mis võib omakorda ka laste vaimset tervist kaitsta. Selged kokkulepped päevade rutiini, toidukordade ja uneaja suhtes annavad päevadele sellise raamistiku, et ei pea iga pisiasja pärast iga kord eraldi võimlema. Lihtsad reeglid ja hästi puhanud lapsed parandavad ilmselt kogu pere õhkkonda.

Kui palju peavad lapsed magama?

On üllatav, et nii lihtsale küsimusele vastuse leidmine on päris keeruline. Pärast põhjalikku analüüsi erinevate tervisenäitajate ja unetundide seoste kohta erinevas vanuses lastel (kokku 864 teadustööd) … eksperdid hääletasid. (3)

Hääletustulemuste põhjal on laste soovituslikud unetunnid (sinna hulka on arvestatud ka lõunauinakud) järgmised:

4-12 kuu vanused imikud: 12-16 tundi ööpäevas

1-2 aasta vanused lapsed: 11-14 tundi ööpäevas

3-5 aasta vanused lapsed: 10-13 tundi ööpäevas

6-12 aasta vanused lapsed: 9-12 tundi ööpäevas

13-18 aasta vanused lapsed: 8-10 tundi ööpäevas

Kui esialgu olid ekspertide arvamused üsna laias laastus varieeruvad, siis pärast hoolikat tõenduse kokku võtmist jäid hääletustulemused päris ühesugusteks (vt pildilt).

uneaeg laste uni unetunnid kui palju peab laps magama magamamineku kellaaeg

Joonis uuringust. Pärast tõenduse analüüsimist viimase hääletuse tulemused erinevas vanuses laste normaalsete unetundide kohta.

Sellised unetunnid on laste tervisele vajalikud. Regulaarselt normaalse arvu tundide täis magamine (nii öösel kui päeval kokku) on seotud paranenud tähelepanu, käitumise, õppimisvõime, mälu, emotsioonide reguleerimise, elukvaliteedi, vaimse ja kehalise tervisega.

Regulaarne unepuudus lastel on seotud halvema tähelepanu ja käitumisega ning õppimisraskustega. Ebapiisav uni suurendab õnnetuste ja vigastuste riski, kõrgvererõhktõve, rasvumise, suhkruhaiguse ja depressiooni tõenäosust. Unepuudus teismelistel on seotud sagedasema enesevigastamise, suitsiidmõtete ja -katsetega.

 

Nii et – lapsed normaalsel ajal magama, nutiseadmed magamistoast välja ja lapsed on rõõmsamad ja tasakaalukamad.

Viited

  1. Medina D, et al. Adverse Effects of Daylight Saving Time on Adolescents’ Sleep and Vigilance. J Clin Sleep Med. 2015 Aug 15;11(8):879-84. doi: 10.5664/jcsm.4938. link
  2. Gangwisch JE, et al. Earlier Parental Set Bedtimes as a Protective Factor Against Depression and Suicidal Ideation. Sleep. 2010 Jan;33(1):97-106. link
  3. Paruthi S, et al. Consensus Statement of the American Academy of Sleep Medicine on the Recommended Amount of Sleep for Healthy Children: Methodology and Discussion. J Clin Sleep Med. 2016 Nov 15; 12(11): 1549–1561. doi: 10.5664/jcsm.6288. link

Rubriigid:esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, Normaalne areng, teismeline

2 vastust

  1. Huvitav, kui palju nendes uuringutes põhjuslikust seosest rääkida saab. Nt depressiooni ja une seos võib ju seisneda ka selles, et depressioonis inimene ei suuda uinuda. Et kui palju võib unepuudust justnimelt vallandavaks teguriks pidada?

    Liked by 1 person

    • Hea point! Depressiooni sümptomite hulka võivad kuuluda ka unehäired, nii unetuse kui vastupidise liigunisuse näol.

      Siin konkreetses uneaegade uuringus küsiti lastelt depressiooni ja suitsiidmõtete kohta, aga magamamineku kellaaja osas tegelikult küsiti hoopis lapsevanematelt, et “mis kell teie laps peab tavaliselt magama minema?” Võib oletada, et perekonnas paika pandud magamisaja reeglid on suhteliselt püsivad ja ei muutu seoses lapse masendusega. Kas lapsed vanemate nõutud ajal ka tegelikult magama läksid, on muidugi iseasi ja seda püüti ka hinnata, küsides lastelt “mitu tundi sa tavaliselt öö jooksul magad?” ja vastused kõikusid vahemikus 1-20 tundi 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s