Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Depressioonis emad ja soojad isad

depressioon sünnitusjärgne depressioon isa vanemlus perekond lapse arengVäike kõrvalepõige leetritesse on tehtud ja #mustlumi depressiooni teadlikkuse kampaania ikka veel kestab. Täna ma ei kirjuta mitte laste/noorukite depressioonist vaid hoopis emade omast. Depressiooni põeb igal hetkel umbes 5% viljakas eas naistest ja teisel 5%-l on depressioonile omaseid sümptomeid, mis veel päris haiguse diagnoosimise kriteeriumeid välja ei anna. Sünnitusjärgset depressiooni põeb umbes iga kümnes ema.

Ema depressioon mõjutab laste arengut hästi paljusid erinevaid teid pidi. Juba raseduse ajal võib masenduses ema enda eest halvasti hoolt kanda, nirult süüa ja rasedusvitamiine mitte võtta, samuti võivad igasugused riskikäitumised nagu suitsetamine või alkohol või mitteturvalised seksuaalpraktikad (mida kõiki seostatakse ka depressiooniga) loote arengule halvasti mõjuda. Pärast sündi pole depressioonis emad lapse suhtes nii tundlikult häälestatud kui terved emad ja nad loevad oma beebi märguandeid halvemini. See mõjutab nii imiku emotsionaalset kui vaimset arengut. Väikelapseeas tekivad raskused emotsioonide reguleerimisega, käitumishäired, aga lapsel võivad tekkida ka raskused sõprade leidmisel ja suhete hoidmisel. Koolilastel võivad tekkida käitumis- või tähelepanuhäired ja õpiraskused, mis hiljem täienevad juba ärevuse, depressiooni ja sõltuvushäiretega. (1)

Perekondades, kus emal on krooniline depressioon, on pereliikmete omavahelised sidemed nõrgemad, seal on vähem soojust, hellust ja emotsioonide väljendamist, samas ka kõrgem konfliktsus. Suhted lastega võivad olla kas väga jäigalt kontrollimisele keskendunud või hoopis ei suuda masenduses vanem üldse lapse kasvatamisega tegeleda ja laps peab omasoodu hakkama saama. No nüüd sai kohe päris must pilt. Õnneks on lastel enamasti ka isad.

Kuidas isad võivad lapsi emade depressiooni eest kaitsta

Uuriti abielus või koos elavaid peresid, kus lapse esimesel eluaastal põdes ema depressiooni (46 peret) või kus emal depressiooni ei olnud (103 peret). Emade depressiooni hinnati lapse esimese eluaasta vältel korduvalt ja hiljem, kui laps oli saanud kuueaastaseks. Teadlased käisid perekondadel külas ja filmisid ema-lapse, isa-lapse ja mõlema vanema-lapse suhtlemist.

Videotes hinnati emade ja isade tundlikkust (sensitivity) ja pealetükkivust (intrusiveness) lapsega suhtlemisel. Tundlikkus on lapse esimeste eluaastate vältel üks olulisemaid vanemlikke tunnuseid, mis lapse emotsionaalset ja sotsiaalset arengut mõjutab. Tundlikud vanemad on häälestatud oma laste vajadustele, märkavad neid kiiresti ja rahuldavad laste vajadusi mittepealetükkival viisil. Pealetükkivad vanemad kipuvad ise ära tegema neid asju, mida lapsed parasjagu iseseisvalt teevad (või võiksid teha). Pealetükkivad vanemad võivad ka peale suruda iseenda mõtteid ja arvamusi, hoolimata suuremat sellest, mida lapsed mõtlevad.

Uuringuvideotes leiti, et depressioonis emade tundlikkus oli madal ja pealetükkivus kõrge. Emadega suheldes olid lapsed üsna vähe suhtlusse kaasatud. Kui isad olid samamoodi madala tundlikkuse ja kõrge pealetükkivusega, oli peresuhetes vähem sidusust, harmooniat, soojust ja koostööd. Samas aga, kui isad olid tundlikud ja mittepealetükkivad ja haarasid lapsi suhtlusesse kaasa, siis emade depressioon enam peresiseste sidemete tugevust või kvaliteeti ei ennustanud.

Isegi kui ema ei anna lapsega suhete loomisel kõige paremat eeskuju, võib isade loodud soe, tundlik, mittepealetükkiv ja vastastikune suhe soodustada lapse sotsiaalset arengut ja kaitsta lapsi ema depressiooni eest. (2)

Depressioon ei pea olema eluaegne

Depressioon ei pea alati olema krooniline haigus. Kõige suurem depressiooni kordumise ja krooniliseks muutumise ennustaja on see, kui eelnev(ad) depressiooni episood(id) on ravimata jäänud. Varane märkamine ja sekkumine on kindlasti nii haige enda, tema laste kui kogu perekonna huvides.

Viited

  1. Maternal depression and child development. Paediatr Child Health. 2004 Oct;9(8):575-598. link
  2. Vakrat A, et al. Fathering moderates the effects of maternal depression on the family process. Dev Psychopathol. 2018 Feb;30(1):27-38. doi: 10.1017/S095457941700044X. link

Rubriigid:esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, närvisüsteem ja psühhiaatria

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s