Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Ema toetav suhtumine eelkoolieas soodustab lastel aju arengut

ema laps eelkooliealine areng ajuLapse esimesed 1000 elupäeva ehk laias laastus kolm esimest eluaastat on tuntud kui kõige olulisemad. Sel perioodil kujuneb laste baasturvalisus ja esimene kiindumussuhe, mis vormib mudeli kõigiks hilisemateks suheteks elu jooksul. Loomkatsetest on teada, et rotiemade hoolitsus ja nunnutamine või vastupidi, väärkohtlemine ja hülgav suhtumine muudab rotibeebide ajusid sedasi, et aju pildistamisel on erinevused silmaga näha. Peamised muutused on tekkinud hipokampuse ehk merihobu piirkonda, mille peamised ülesanded on õppimine ja mälu, aga seda seostatakse ka stressitaluvusega.

Sarnased tulemused on leitud ka inimeste lastel: ema toetus eelkooliealis toob kaasa hipokampuse kiirema kasvu, mis püsib aastaid. Kui see tundlik eelkooliiga on mööda lastud, siis hilisemas lapsepõlves enam tagantjärele tärganud hool enam niisugust aju arengut soodustavat efekti ei näita.

Pikaajalises uuringus jälgiti 127 lapse aju kuvamiste seeriaid eelkoolieast kuni varase täiskasvanueani. Suuremal jaol lastest tehti kolm magnetresonantstomograafilist uuringut – eelkoolieas, teismeeas ja noores täiskasvanueas.

Emade käitumist mõõdeti videoeksperimendi abil. Emal paluti täita mingi ülesanne ja samal ajal anti lapsele atraktiivne kingitus, mida ei tohtinud aga kohe lahti teha. Selliseid stressiolukordi tekib igapäevaelus mitu korda ühe päeva jooksul, näiteks kui ema teeb tööd ja laps tahab samal ajal tähelepanu. Emasid, kes suutsid säilitada oma enesevalitsuse ja ette antud ülesande täita, samaaegselt lastele emotsionaalset tuge pakkudes, hinnati rohkem toetavateks ja hoolitsevateks. Emad, kes lapsi ignoreerisid või karistasid, said toetuse osas madalama hinnangu.

Eelkoolieas nähtud toetav ja hooliv suhtumine lastesse tõi kaasa lastel suurema hipokampuse mahu. Isegi väiksed erinevused toetavas käitumises tõid kaasa suured muutused aju arengus. Keskmisest toetavamate emade laste hipokampuse kasv oli üle kahe korra parem kui lastel, kelle emade toetuse skoor jäi allapoole keskmist.

Kui emad olid eelkoolieas olnud vähem hoolitsevad, aga hiljem alg- või põhikooli ajal muutusid laste suhtes toetavamaks, siis see enam hipokampuse kasvu sedasi ei mõjutanud. Arvatakse, et eelkooliealiste laste ajud on plastilisemad ja seetõttu on varane lapsepõlv tundlik periood, kus toimunud sündmused ja kogemused mõjutavad aju arengut tugevamalt.

Sama uuringugrupi poolt on varem avaldatud töö, kus eelkoolieas tugevamat ema toetust kogenud saanud laste hipokampused olid suuremad kooli jõudmise eaks. Praeguseks on neid samu lapsi jälgitud kuni varase täiskasvanueani ja selgus, et emade toetuse mõju laste ajule on ajas stabiilne ja püsiv. Jätku-uuringus leiti ka, et kuvamisuuringutel nähtud muutused aju struktuuris tähendavad pärisellu tõlgituna paremat emotsionaalse enesereguleerimise võimet teismeeas.

Lapsepõlv on imelühike ja selle tähtsus kogu ülejäänud elule on hiiglaslik. Ka pärast vanemapuhkuse lõppu tasub pingutada ja oma tööde-tegemiste kõrvalt nina tõsta, et oma lapsele päriselt silma vaadata või temaga koos midagi toredat teha. Tõelise sideme loomine lapsega ja tema toetamine ei nõua ju hiigelpalju aega, aga seda peab tegema järjepidevalt. Külvamisaega on mõned aastad, aga lõikus kestab aastakümneid. Kuigi käesolevas uuringus osalesid lapsed ja nende emad, võib tulemusi ilmselt laiendada kõikidele laste nn esmastele hooldajatele, olgu selleks siis parasjagu isa või vanaema või kasuvanem.

Luby JL, et al. Preschool is a sensitive period for the influence of maternal support on the trajectory of hippocampal development. Proc Natl Acad Sci USA. 2016 Apr 25. doi: 10.1073/pnas.1601443113. link

Rubriigid:koolieelik, närvisüsteem ja psühhiaatria

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s