Esmaspäeval kaitses Tartus doktoritöö dr Piia Jõgi, kes uuris läkaköha esinemist Eestis. Vereproove võeti nii lastekliinikusse pöördunud lastelt, Synlabis käinud täiskasvanutelt kui ka perearstide poole pöördunud pikaajalise köhaga patsientidelt (siin juba täiskasvanud ja lapsed kõik). Ka meie perearstikeskus andis patsientide leidmisel oma väikse panuse. Lisaks sellele, et teadustööde tulemusena sai selgema pildi läkaköha levimusest ja haiguse iseloomust Eestis, oli sellel ka üks teine väga praktiline väljund. Nimelt oli enne uuringute alustamist Eestis läkaköha diagnoosimiseks kasutusel üks suhteliselt vähetäpne meetod. Dr Jõgi ja tema doktoritöö meeskond pressis aga välja (no ma ei tea tegelikult, kuidas nad seda tegid), et kasutusele võetaks uus metoodika, mis on diagnostilises mõttes hoopis täpsem.
Kuigi läkaköha vastu vaktsineeritakse Eestis imikuid alates 1957. aastast ja alates 2008. aastast on kasutusel atsellulaarne vaktsiin, ei saa eluaegset kaitset läkaköha vastu ei vana ega uue vaktsiini kasutamisega. Ka läkaköha läbipõdemise järgselt kestab saavutatud immuunsus vaid 7-20 aastat, seega võib läkaköha põdeda elu jooksul mitu korda.
Ülikooli ajal õpetati meile, et läkaköhabakteril ei ole looduses reservuaari, tema ainsaks peremeheks on inimene. Nüüd ma Wikipediast loen, et gorillad ja veel mõned primaadid võivad siiski ka läkaköhasse haigestuda ja loomaaedades neid isegi vaktsineeritakse selle haiguse vastu. Igapäevaelus on siiski tegemist mikroobiga, mis levib ainult inimeselt inimesele ja kuskilt mujalt seda ei saa.
Ma diagnoosin läkaköha praktiliselt igal aastal, nii et see haigus on meil täiesti olemas. Mida aga värske doktoritöö meile räägib – tugevalt aladiagnoositud. Mõni ime ka. Kaks kolmandikku köhivatest haigetest perearsti vastuvõtule ei pöördugi. Arstil ei pruugi läkaköha mõte pähe tulla, kui tüüpilisi sümptomeid ei ole. Tüüpilisi sümptomeid muidugi ongi vähe – köhahood, kõõksuv sissehingamine köhahoogude ajal ja oksendamine köhahoo lõpus. Varem vaktsineeritud haiged, isegi kui nad haigestuvad, põevad kergemini ja ebatüüpiliselt, nii et haigust ei tunnegi ära. Köhahood, kui neid on, võivad esineda 1-15 korda päevas ja hoogude vahepeal on haiged üsna heas seisus, ootavad arstiaja ära ja tulevad iseseisvalt vastuvõtule.
Igal juhul väga põnev doktoritöö ja palju õnne, dr Jõgi!
Õppevideod
Et me tüüpilist läkaköha näeme ikkagi väga harva, panen siia mõned videod. Näitan neidsamu klippe ka pereõdede koolitustel, sest nagu paljude videote kirjeldustest lugeda võib – meedikud üle kogu maailma ei tunne läkaköha ära. Haigus pole aga kuhugi kadunud ja tõenäoliselt lähiajal ei kao ka.
Esimesena värvikas köhahoog täiskasvanul. Pange tähele köhaga kaasas käivat kõõksuvat sissehingamist. Ingliskeelsele nimetusele whooping cough ongi nime andnud see kõõks ehk whoop.
Teist videot on raske vaadata, nii et kes ootavad praegu last või kellel on kodus väike beebi, võib-olla parem jätta vaatamata. Läkaköha 2 nädala vanusel imikul. Tüüpilist kõõksuvat sissehingamist ei ole, aga köhimise ajal muutub suu-nina kolmnurk siniseks ja lapsel tekib apnoe ehk ta jätab hingamise järele. Näidake oma sõpradele, kes lapsed vaktsineerimata jätavad.
- Laste depressioon: ennetus ja kodune käsitlus
- Rotaviiruse vaktsiin vähendab kõhuviirusse haigestumist
Rubriigid:esimene eluaasta, hingamisteed, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, teismeline, Vaktsineerimine
Sinu terve laps 
Tänan õnnesoovide eest ja aitäh kajastamast mu tööd oma blogis! Tervitades, Piia Jõgi
MeeldibMeeldib
See on tõesti lahe töö, lugesin ja kadestasin kõvasti.
MeeldibMeeldib