Täna on rahvusvaheline elurikkuse päev. Tehniliselt võttes pole see küll korrektne, aga ma oma peas kasutan elurikkuse terminit nendes olukordades, kus patsiendid käituvad ebaharilikult või ebaviisakalt või ebameeldivalt.
Suhtlusoskuste tähtsus moodsa meditsiini juures pole sugugi väiksem kui 50, 100 või 1000 aastat tagasi. Meditsiin on muude valdkondadega võrreldes tagurpidine selles mõttes, et kui mujal tähendab uue masina tulek mitmetele inimestele töö kaotamist, siis meditsiinis nõuab iga uus aparaat hoopis täiendavat personalikulu – vaja on inimesi, kes oskaksid masinat seadistada ja hiljem sealt välja tulevaid andmeid kirjeldada või mõtestada. Ja siis on veel vaja spetsialisti, kes oskaks saadud tulemused nö inimkeelde tõlkida. Ka udupeene meditsiini juures on vaja mõnikord haigetel samamoodi kätt hoida nagu seda tegid kaugete aegade arstid.
Varasematest uuringutest on teada, et suhtlemise mõttes “rasked” (näiteks halvasti käituvad või ülemäära abitud) patsiendid saavad suurema tõenäosusega vale diagnoosi. (1) Eelmise aasta alguses avaldati sellised tulemused, et ka halvasti käituvate vanemate beebidega tegelev meditsiinipersonal teeb halvema kvaliteediga diagnostilisi ja raviotsuseid, samuti on neil viletsam meeskonnatöö. (2) Uuringus osalesid vastsündinute intensiivraviga igapäevaselt tegelevad kogenud meedikud.
Uuringus osales 39 vastsündinute intensiivraviosakonnas töötavat meeskonda, kes osalesid töötubades ja simulatsioonides kriitiliselt haigete vastsündinute ja enneaegsetega. Meedikutele öeldi, et nad osalevad meeskonnatöö treeningul; nad ei teadnud, et tegelikult hinnati ebaviisaka käitumise mõju nende tööle.
Meeskonnad pidid tegelema vastsündinute intensiivravi probleemidega: vastsündinu raskekujuline kollasus, eluohtlik verejooks ja šokk, eluohtlikud hingamisraskused või aju hapnikuvarustuse halvenemine. Samal ajal osales simulatsioonides ka beebi ema kehastav näitleja, kes osades situatsioonides käitus ebaviisakalt (ebaviisakad kommentaarid, mis ei olnud üldse seotud meeskonna sooritusega) või normaalselt (neutraalse sisuga kommentaarid).
Meeskondi hindasid kohtunikud, kes ei teadnud, millise emaga meeskond kohtunud oli. Struktureeritud küsimustike abil hinnati, kui hästi meeskonnad tulid toime diagnostiliste probleemidega, koostasid raviplaane, jagasid informatsiooni, aitasid teineteist patsientide eest hoolitsemisel ning kuidas nad omavahel suhtlesid.
Tulemused olid märkimisväärsed. Ebaviisakas käitumine avaldas halba mõju nii diagnostilisele kui ka raviprotseduuride poolele. Ema ründavad või mõnitavad kommentaarid halvendasid meeskonnatöö olulisi protsesse nagu informatsiooni ja töökoormuse jagamine, teineteise abistamine ja omavaheline suhtlus.
Uuringu puudusteks on väike uuringumeeskondade arv ja asjaolu, et töötubades võivad inimesed käituda teisiti kui päriselu situatsioonides. Siiski on tegemist päris oluliste tulemustega, mis on reaalses elus ka usutavad.
Leidu põhjendatakse “ressursside ammendumisega”. Kui personali suurem aur läheb ebaviisaka käitumise filtreerimisele, iseenda reaktsioonide kontrollimisele ja viisakaks jäämisele, siis jääb ajus vähem ressurssi sisulise tööga tegelemiseks. Inimesed – seal hulgas arstid ja õed – ei suuda informatsiooni töötlemisele hästi keskenduda, kui nad on ebaviisakas või vaenulikus õhkkonnas.
Ebaviisakas käitumine, solvamine, mõnitamine, alandamine ja ründamine avaldab mõju rohkematele inimestele kui ainult ebaviisakuse osaks saajale. Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et isegi väike ebaviisakus muudab inimesed vähem loominguliseks ja vähem paindlikuks, nad sooritavad kognitiivseid ülesandeid halvemini, on vähem sotsiaalsed ja vähem abivalmis.
Meedikud peavad muidugi olema teadlikud sellest, kuidas nad käituvad, õppima raskete patsientidega viisakalt suhtlema ja austavaks jääma. Selgub aga, et sama kehtib oma lastest hoolivate vanemate (ja kõikide iseenda tervisest hoolivate täiskasvanute) kohta.
- ‘Difficult’ Patients More Likely to Be Medically Misdiagnosed. Medscape. Mar 16, 2016.
- Riskin A, et al. Rudeness and medical team performance. Pediatrics. 2017 Jan 10. doi: 10.1542/peds.2016-2305. link
Rubriigid:kõik vanused
Sildid:käitumine, suhtlemine
Sinu terve laps 
Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.
Arukas lugemine
MeeldibMeeldib