Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Lapseea kõige sagedasem vähk võib olla ennetatav

vähk leukeemia lastel vähihaige laps äge kasvaja miks tekib„Kui ma esimest korda nägin oma last õues mulda söömas, oli mul selline tunne, et kutsun kohe kiirabi,“ kuulsin laste mänguplatsil üht ema teisele rääkimas. Värskelt 21. mail avaldatud töös kirjeldatakse aastakümnete jooksul tehtud uuringute kokkuvõttes seda, mismoodi tänapäevase arusaamise kohaselt tekib lapseea äge lümfoidne leukeemia (ÄLL). Tuleb välja, et päris suurt rolli mängib see, milline on elu imikueas – ja see ema pidanuks rõõmus olema, et ta beebi usinasti mulda sööb. Käesolev töö on üle pika aja mind kõige rohkem jahmatanud uudis.

Äge lümfoidne leukeemia on vähitüüp, mis saab alguse valgetest verelibledest luuüdis ning liigub reeglina kiiresti verre. Seejärel levib haigus kogu organismi, kaasa arvatud lümfisõlmedesse, maksa, põrna ja kesknärvisüsteemi. “Äge” tähendab, et leukeemia levib organismis väga kiiresti ning ilma ravita võib haige surra juba mõne kuu jooksul haiguse avaldumisest. Kõige enam haigestuvad ägedasse lümfoidsesse leukeemiasse alla 4-aastased lapsed – 6,5 juhtumit 100 000 inimese kohta aastas (võrdluseks: täiskasvanute hulgas 1 juhtum 100 000 inimese kohta aastas). Kuigi ÄLL on lastel tekkivatest vähkidest kõige sagedasem, on see siiski haruldane, kujunedes umbes ühel lapsel 2000-st. Keemiaraviga on võimalik terveks ravida umbes 80-90% haigestunud lastest, ent vaid 30% täiskasvanutest. (1)

Haigust esineb justkui veidi vähem madalama elatustasemega riikides; USA-s haigestuvad valged lapsed sagedamini kui mustanahalised lapsed ning poisid haigestuvad veidi sagedamini kui tütarlapsed. Haigestumine suureneb arenenud riikides umbes 1% võrra aastas – ja keegi ei tea, miks. ÄLL põhjusteks on pakutud kõrgepingeliinide lähedal elamist, WIFI-kiirgust, ioniseerivat kiirgust (kõnekeeles radioaktiivsust), vanemate suitsetamist või alkoholi tarvitamist, erinevaid kemikaale ning viiruseid. Ükski neist pole uuringutes kinnitust leidnud. (2)

Uuring

Nüüd ilmunud ülevaates (3) kirjeldatakse, kuidas ÄLL teke on kombinatsioon geneetilisest mutatsioonist ja tavalisest viirushaigusest – pärast seda, kui lapsel on olnud „puhas“ esimene eluaasta.

Alles emaüsas olles tekib lootel vereloome tüvirakkudes geneetiline muutus, mille tagajärjel tekib nn pre-leukeemiline kloon ehk leukeemiaeelne vereloome rakuliin. See ei ole veel haigus ja pre-leukeemilise klooniga lapsed on täiesti terved. Vaid umbes 1% pre-leukeemilise klooniga lastest haigestub hiljem leukeemiasse.

Kui esimese eluaasta jooksul laps ei puutu kokku piisava koguse mikroobidega, ei suuda immuunsüsteem õppida, kuidas bioloogiliste ohtudega korralikult toime tulla.

Ja lõpuks, väiksel hulgal lastest vallandab mõni täiesti tavaline nakkushaigus teise geenimutatsiooni, mille tagajärjel pre-leukeemiline rakuliin muutub leukeemiliseks, hakkab kontrollimatult paljunema ja laps haigestub ägedasse leukeemiasse.

Seega on ÄLL tekkel selge bioloogiline põhjus (või põhjuste järgnevus) ja puuduliku immuunsüsteemi treeninguga lastel võivad leukeemia vallandada rida täiesti tavalisi nakkuseid. Näiteks on sellesama ülevaate autor uurinud ühte ÄLL haigestumiste kogumikku Milanos, kellel kõigil vallandus leukeemia pärast gripiviiruse põdemist.

Kui pre-leukeemilise mutatsiooniga loomi kasvatati mikroobivabades tingimustes ja siis tõsteti tavaliste mikroobidega keskkonda, kujunes neil leukeemia. Päriselu uuringutest on teada, et leukeemiat tekib vähem lastel, kes saavad rinnapiima, kellel on vanemad õed-vennad või kes käivad lasteaias.

Põhimõtteliselt võib see tähendada ka, et tulevikus on suurem jagu ÄLL juhtudest ennetatavad. Täna pole veel mingit võimalust ennustada, kes leukeemiasse haigestub või haigust kuidagi ära hoida. Nagu näha, siis haiguse kujunemises mängivad rolli geneetiline vastuvõtlikkus, keskkonnategurid ja juhuslikkus. Tulevikus võib aga kasutusele tulla näiteks profülaktiline vaktsiin, mis matkib esimese eluaasta jooksul tavalisi lastenakkusi või võimaldab immuunsüsteemile ohutu, kuid ergutava kokkupuute mikroobidega.

Seniks aga – kõik beebid õue mulda sööma? Ja tõbistest polegi enam beebiga vaja kauges kaares mööda käia? Vähemasti põrandaid ei pea liigse hoolega pesema ja koduloomad on ilmselt ka teretulnud.

Viited

  1. Eesti Leukeemia- ja Lümfoomihaigete Liidu kodulehekülg. link
  2. Kanwar VS. Pediatric Acute Lymphoblastic Leukemia. link
  3. Greaves M. A causal mechanism for childhood acute lymphoblastic leukaemia. Nat Rev Cancer. 2018 May 21. [Abstrakt] doi: 10.1038/s41568-018-0015-6. link

Rubriigid:ema kõhus, esimene eluaasta, kasvajad, koolieelik

Sildid:, , ,

1 vastus

Tagasisideviited

  1. Küünte närimine ja pöidla imemine vähendavad allergiate kujunemise riski – Sinu terve laps

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s