Esimese raamatuga siinses virtuaalses raamaturiiulis teen suure kummarduse oma õppejõududele. Dr Anne Ormisson esindab minu silmis kõike seda, milline üks arst olema peab – ääretult soe ja inimlik, samas tark ja õppejõuna nõudlik. Tema raamatut „Sünnist esimese sammuni“ on välja antud mitu vahepeal täiendatud trükki, viimane 2010. aastal. Mu isiklik raamat on kuhugi kadunud (võib-olla sõprade juurde külla läinud?), praegu kasutan raamatukogust võetud 1998. aastal ilmunud originaalvarianti.
„Mitte miski ei muuda teie elu nii palju kui esimese lapse sünd. On hea, kui olete selleks ette valmistatud. Ükski naine ei ole sündinud emaks, kes instinktiivselt teab, kuidas last mähkida, vannitada või karjuvat last magama panna. Emaks ja isaks olemist õpitakse kogu maailmas. Te peate tublisti pingutama, et olla selles rollis väga hea.
Esimesed paar nädalat, kui beebi tihti karjub rohkem kui magab ja mähkmed on alailma märjad, võivad olla väga rasked. Võib tunduda, et temaga on võimatu toime tulla. Siis järsku hakkate end tundma peaaegu elukutselisena. Beebi, kes tundus pooleks murduvat, kui te ta esimest korda sülle võtsite, lesib nüüd rahulikult teie vasemal käsivarrel, kui te paremaga katate lauda või pühite põrandat.“
Teemad
Raamatus võetakse läbi lapse ootus (käige perekoolis, isad märkigu kalendrisse üles ultrahelide ajad ja muud tähtsad kuupäevad), mida sünnitusmajja kaasa pakkida, mis toimub sünnitusmajas (sh näiteks Apgari hinded või nabaarteri pH mõõtmine või K-vitamiini süst, aga ka keisrilõikega seonduvad küsimused). Sagedasemad sünnitusjärgsed küsimused emaga (sünnitusjärgsed valud, piimapais, higistamine) ja lapsega (kaalu küsimused, imetamine).
„Noor ema on tavaliselt oma beebiga väga kinni. Teile tundub, nagu oleksite muust maailmast ära lõigatud. Teil nagu polegi enam iseenda elu, tööd ja isegi sõpru, samal ajal, kui teie mees saab elada oma elu nagu ennegi. Selles tasakaalutus olukorras võib vastutuse suurus käia üle jõu. Kuid ärge kohe meelt heitke – ematunded ja oskused kasvavad tasapisi koos lapse eest hoolitsemise igapäevase tööga.“
Põhjalikult käsitletakse rinnaga toitmist ja piimasegu andmist, mõlema plussid-miinused, rinnapiima sõõrutamine ja pudelist andmine. Suuremate laste jaoks juba ka lisatoitude andmine, kusjuures lisatud on lühikesed õpetused, kuidas ise putru või juurviljapüreesid teha.
Peatutakse ka pereelul, seksil, õdedel-vendadel („Lastel, kes tunnevad, et neid armastatakse, ei ole raske hakata armastama uut õde või venda. Konfliktid tekivad hiljem, kui beebi hakkab ringi roomama ning tungib nende mängumaale“) ja vanavanematel („Mõlemad pooled peaksid aga meeles pidama, et põlvkond tagasi olid olud ja teadmised veidi teised, samas on sadu igikestvaid nõuandeid“). Beebi hooldamise osas täiesti põhiline pakett – mähkmete valik, küüned, naba hooldus, vannitamine, magamine.
Linnulenult käiakse läbi beebi areng esimesel eluaastal, suuremad arengutähised on eraldi loetletud.
Et see on arsti kirjutatud, siis käsitletakse ka sagedasemaid haigusi. Vastsündinu kollasus, köhad-nohud, kõhuviirused, igat sorti täpihaigused, esmaabi andmine, õnnetuste vältimine.
„Kuna beebi paratamatult puutub kokku viirustega, võib ta esialgu olla üsna sageli haige. Mida rohkem on tema ümber õdesid-vendi, seda sagedamini see juhtub. Ärge nüüd imestage, aga mitme lapsega peres peetakse viitteist haigestumist aastas üsna normaalseks. Te lihtsalt ei saa teha midagi muud haigeks jäämise vastu, kui hoida oma beebi teistest lastest eemal – see soovitus ei pea paika, kui peres on mitu last.“
Ohukohad
Viimased trükid on küll täiendatud, aga see 1998. aasta oma on mitme koha pealt tänaseks aegunud. Sünnitusmajas võetavad sõeluuringud, vaktsineerimiskalender, arstivisiitide ajastus, sellised asjad. Marlimähkmeid tänapäeval vist enam pole, aga riidest mähkud on jälle moes. Naba pestakse täna puhta vee ja seebiga, kloorheksidiinilahust pole ma kunagi kohanud (briljantrohelist üksikutel kordadel veel küll). Arsti koju enam praktiliselt ei kutsuta, harilikult käiakse perearstikeskuses koha peal. Need kõik on aga sellised asjad, mille osas võib silma kinni pigistada. Suured asjad pole muutunud: lapsed kasvavad-arenevad ikka samamoodi nagu tuhandeid aastaid tagasi. Ka beebide toitmise osas pole mingeid väga suuri muutusi tulnud.
Otsus
Kui ajas muutuvad tervishoiukorralduslikud elemendid kõrvale jätta, siis on tegemist toreda ja õnneks mitte liiga mahuka teejuhiga lapse esimeseks eluaastaks. Mul endalgi oli tore mõned asjad siit uuesti üle vaadata.
„Esimene eluaasta paneb aluse lapse usaldusele iseenda, oma lähedaste ja kogu elu vastu. Toetage teda sellel tähtsal ajal sünnist kuni esimese sammuni, et ta võiks tunda end kindlana kogu oma elu.“
Rubriigid:esimene eluaasta, Raamat
Sildid:beebi tervis, esimene eluaasta, laste areng, laste tervise käsiraamat, Raamat
Sinu terve laps 