Allergiad on moodsa ühiskonna probleem. Kolm suurt allergiahaigust – atoopilised (allergilised) nahalööbed, allergiline nohu ja astma – esinevad sageli käsikäes, kuna nad baseeruvad sarnasel geneetilisel alusel. Haiguste vallandumine toimub geenide ja keskkonna koosmõjul. Nö “hügieeni hüpotees” väidab, et liiga puhas elukeskkond ei anna immuunsüsteemile piisavalt normaalset tööd ja alastimuleeritud kaitsesüsteem hakkab üliaktiivselt rumalustega tegelema. Lapsed, kes närivad küüsi ja imevad pöialt, haigestuvad allergiatesse harvem. Oletatavasti on põhjuseks suurenenud kokkupuude erinevate mikroobidega, mis annab laste immuunsüsteemile jõukohast tööd ja muudab seeläbi lapsed allergiate suhtes vähem vastuvõtlikuks.
Analüüsiti andmeid pikaajalisest Uus-Meremaal toimunud uuringust, kus jälgiti 1037 inimest alates sünnist ja enam kui 40 aasta vältel. Kui uuritavad olid 5, 7, 9 ja 11 aastat vanad, küsitleti nende vanemaid laste pöidla imemise ja küünte närimise harjumuste kohta. Nahatorketestid erinevate allergeenide suhtes viidi läbi 13 ja 32 aasta vanuses. Testipaneel hõlmas selliseid sagedasi allergeene nagu kodutolmulest, rohttaimed, kass, koer, hobune, aga ka kapokipuu (meil see ei kasva, aga mõnel pool maailmas on laialt levinud, tekitab allergiaid ja kasutatakse “hüpoallergilise” padjatäitena), hallitusseened, 32-aastastel lisaks ka prussakas. Testid loeti positiivseks, kui esines ebanormaalselt tugev reaktsioon vähemalt ühe allergeeni suhtes.
Umbes kolmandik lastest olid sagedased küünte närijad või pöidla imejad. Sagedasem küünte närimine ja pöidla imemine kaitses allergiate eest; kaitse oli tõhusam, kui lapsel olid mõlemad harjumused. 13 aasta vanuses esines ülitundlikkust vähemalt ühe allergeeni suhtes 38%-l lastest, kes küüsi närisid või pöialt imesid; lastel, kellel neid harjumusi polnud, esines ülitundlikkust 49%-l. Lastel, kellel olid mõlemad harjumused, leiti ülitundlikkust vaid 31%-l.
Sarnased tulemused saadi ka 32 aasta vanuses ja erinevused püsisid sama tugevatena ka pärast erinevate võimalike muude tegurit arvesse võtmist nagu vanus, peres elavate inimeste hulk, sotsiaalmajanduslik staatus, allergiate esinemine vanematel (st geneetiline foon), kodulooma omamine lapsepõlves, vanemate suitsetamine ja rinnapiima saamine imikueas.
Kuigi leiti seos nende lapsepõlves esinenud harjumuste ja allergeenide suhtes ülitundlikkuse kujunemise suhtes, ei leitud gruppide vahel erinevus allergiliste haiguste suhtes nagu astma või heinanohu. See on tegelikult allergiliste haiguste puhul tavaline, et normaalne analüüsitulemus ei välista haiguse esinemist, samas selgelt väljendunud haigusega inimestel tihtipeale ei selgu kindlat allergeeni, mille kaela tervisehäda ajada saaks.
Käesolev töö toetab järjekordselt “hügieeni hüpoteesi”. Küünte närimine või pöidla imemine ei ole siiski allergiate ära hoidmiseks mingi imevahend. Esiteks ei vähendanud need harjumused reaalse haiguse kujunemise tõenäosust, vaid ainult testidega mõõdetavat ülitundlikkust, mis igapäevaelus kuidagi tunda ei anna. Teiseks oli erinevus sellegi osas pigem mõõdukas (ülitundlikkuse esinemine kolmandikul vs pooltel uuritavatest). Kolmandaks peab meeles pidama, et mustade käte vahendusel toimub nakatumine erinevatesse soolenakkustesse, seega kätepesu tähtsust on võimatu üle rõhutada.
Teadlased ei arva, et vanemad peaks nüüd aktiivselt suunama oma lapsi küüsi närima või pöialt imema. Võib-olla toob see töö aga pisut meelerahu vanematele, kes laste niisugustest harjumustest kangesti suurt numbrit teevad.
Vaata ka: liigne puhtus võib mängida rolli lapseea leukeemia tekkes.
Lynch SJ, et al. Thumb-sucking, nail-biting, and atopic sensitization, asthma, and hay fever. Pediatrics. 2016 Jul 11. doi: 10.1542/peds.2016-0443. link
- Kuidas hoiduda mesilastest ja herilastest?
- Kliima soojenemine võib tervisliku toidu tulevikus oluliselt kallimaks muuta
Rubriigid:allergiahaigused, koolieelik, koolilaps
Sinu terve laps 