Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kliima soojenemine võib tervisliku toidu tulevikus oluliselt kallimaks muuta

kliima soojenemine toidupuudus globaalne soojenemine ülerahvastatus demograafiline plahvatusKliima soojenemine ja puhta vee defitsiit võib põhjustada suure languse ülemaailmses köögiviljade ja kaunviljade kasvatamises. Langus võib olla praegusega võrreldes üle 30%, eriti suured muutused ootavad palavaid piirkondi nagu Lõuna-Euroopa, Aafrika või Lõuna-Aasia.

Londoni teadlased võtsid kokku 174 erinevat uuringut 40 riigist alates 1975. aastast, uuringutes oli kokku kirjeldatud üle 1500 eksperimendi. Selgus, et suurenenud kasvuhoonegaaside kogus, veepuudus ja tõusnud globaalne temperatuur on vähendanud köögi- ja kaunviljade tootmist. Niisugused drastilised muutused võivad taimse toidu hinda märkimisväärselt tõsta, mis esmajoones mõjutab vaesemaid ühiskonnakihte.

Teadlased hoiatavad, et käesoleva sajandi lõpuks tõuseb maailma keskmine temperatuur tõenäoliselt 2…4,9 kraadi võrra (Celsiuse järgi) võrreldes industrialiseerimise-eelse perioodiga. See võib tuua kaasa ohtlikud ilmamuutused, seal hulgas sagedasemad ja tugevamad põuaperioodid, üleujutused ja tormid – mis omakorda paneb põllumajanduse suure surve alla.

Ka toidu tootmine on ise suur kliimamuutuste põhjustaja. Põllumajandus, metsandus ja muutunud maa kasutamine kokku toodavad umbes veerandi maailma kasvuhoonegaasidest, see on teisel kohal pärast energiasektorit. Toidu transport üle kogu maailma halvendab globaalset soojenemist veelgi.

Maailma rahvastik kasvab tõenäoliselt tänaselt 7,6 miljardilt 9,8 miljardile aastaks 2050 ja see arusaadavalt suurendab nõudlust toidu järele. Teraviljakasvatus võtab praegu enda alla 11% kogu maailma pindalast ja kariloomade pidamine üle 26% jäävabast maast.

Kariloomade kasvatus vajab umbes 70% kogu maailmas kasutatavast veest. Veepuudus mõjutab täna juba enam kui 40% maailma rahvastikust. Ka see arv tõenäoliselt suureneb koos globaalse soojenemisega. 2050. aastal oodatakse, et pideva või korduva veepuudusega puutub kokku veerand maailma elanikest.

Ma ei ole muidugi kliimamuutuste ekspert, aga selle töö kõige kõhklevam koht näib mulle olevat ennustuslik temperatuuri tõus 2…4,5 kraadi. NASA leht ütleb, et keskmine temperatuur on vahemikus 1880-2012 tõusnud 0,8 kraadi ja viimase 100 aastaga on veetase globaalselt tõusnud 15 cm võrra. Ma ei oska sellega võrdluses hinnata, kui tõenäoline see järgmise 80 aastaga 2…4 kraadi võrra tõusmine on. Igasugune ennustamine ongi muidugi väga tänamatu töö.

Selge on aga see, et kolmanda maailma demograafiline plahvatus ja muutunud kliima toob kaasa toidunappuse ja sellest tingitud rahutused, suured migratsioonilained ongi juba peale hakanud.

Scheelbeek PFD, et al. Effect of environmental changes on vegetable and legume yields and nutritional quality. Proc Natl Acad Sci U S A. 2018 Jun 11. doi: 10.1073/pnas.1800442115. link

Rubriigid:kõik vanused, normaalne toitumine

Sildid:, ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s