See, kuidas õed-vennad omavahel suhtlevad, võib tulevikku mõjutada mõlemas suunas – tugevad lastevahelised suhted kaitsevad muu elu õuduste eest, õdede-vendade kiusu kogenud takerduvad suurema tõenäosusega ka oma edaspidises elus. Hea uudis on (või noh, kellele uudis, kellele mitte), et vanemad võivad laste omavahelist suhtlemist suunata ja mõjutada. Aga nüüd kõigest järjekorras:

Head suhted õdede-vendade vahel puhverdavad peresiseste konfliktide mõju

Lastel, kes puutuvad kokku oma vanemate vaenulike ja eskaleeruvate konfliktidega, on suurem tõenäosus vaimse tervise probleemide kujunemiseks. Samas ei ole paljudel kõrge konfliktitasemega peredest pärit lastel mingeid märkimisväärseid psühholoogilisi probleeme. Suurem jagu lastest mitte ainult ei kasva koos oma õe või vennaga vaid veedavad nendega suheldes oluliselt rohkem aega kui teiste pereliikmetega. Uus pikaajaline uuring näitaski, et hea suhe õe või vennaga võib puhverdada vanematevahelise konflikti stressi.

Uuriti 236 perekonda, kus oli ema, isa ja vähemalt kaks last, kes polnud kaksikud. Perekonnad olid peamiselt valgenahalised keskklassi pered, neid hinnati, kui lapsed olid 12, 13 ja 14 aastat vanad. Vanematevaheliste konfliktide iseloomu hinnati laboris, kus paluti neil arutada mingeid omavahelisi erimeelsusi. Õdede ja vendade vahelisi suhteid hinnati ema küsitlemise teel, kus uuriti laste omavahelist lähedust ja konfliktide esinemist. Tugevaks hinnati suhe, kui seal oli palju soojust ja probleemide lahendamist ning vähe konflikte ja eraldatust. Teadlased ise ka ütlevad, et see on üsna ebatäpne hindamismeetod. Lapsed ise vastasid küsimustele selle kohta, kui palju peres esinevad konfliktid neid endast välja ajavad. Teismelised ise, emad ja õpetajad täitsid küsimustikke laste psühholoogiliste probleemide kohta (näiteks agressioon, depressioon, ärevus ja hüperaktiivsus).

Lapsed, kes nägid pealt oma vanemate tulisemaid konflikte, reageerisid aasta hiljem konfliktidele tugevama distressiga ja see omakorda ennustas vaimse tervise probleeme ülejärgmisel aastal. Samal ajal kaitses hea suhe õe või vennaga nii tugevama distressi kui ka vaimse tervise probleemide eest. Lastevaheline tugev suhe osutus ühtviisi kaitsvaks nii erinevas vanuses kui ka eri soost teismeliste puhul. Suhted õdede-vendadega kaitsesid nii sellisel juhul, kui võeti arvesse ainult need suhted, kus oli palju soojust ja probleemide lahendamist kui ka siis, kui võeti arvesse ainult madalat konflikti ja eraldatust.

Uuringu nõrkuseks on üsna kitsas uuringuvalim (valged keskklassi pered), seega ei pruugi tulemused olla üks-ühele üle kantavad erineva taustaga peredele. Samuti see lastevahelise suhte hindamine emade küsitlemise teel ei pruugi päris adekvaatset pilti anda.

Oletada võib aga, et laste omavahelised tugevad suhted kaitsevad peresiseste konfliktide kahjustava mõju eest ja hoiavad teismeliste psüühikat korras. (1)

Õdede-vendade vahelised suhted võivad ennustada kõrghariduse omandamist

Umbes 15 aastat kestnud uuringus leiti, et kui õed-vennad tundsid üksteise suhtes lapsepõlves rohkem soojust, saavutasid nad tulevikus tõenäoliselt samasuguse haridustaseme. Kui aga lapsed tundsid, et vanemad kohtlevad neid ebavõrdselt või kui isa veetis ühe lapsega rohkem aega kui teisega, siis jäid nende kõrgeimad saavutatud haridustasemed erinevateks. Tulemusi ei mõjutanud muide laste keskmine hinne lapsena ja teismeeas, seega ei määra haridusteed ainult akadeemiline võimekus. Kõrgem haridustase mõjutab aga kogu edasist elukäiku: töökoha valikut, tervist ja seda, kuidas tulevikus ise perekond luuakse.

Kuigi varasemad uuringud on näidanud, et vanemad mõjutavad laste hariduslikke saavutusi, on õdede-vendade mõju uuritud vähe. Kui seda ongi uuritud, siis harilikult on keskendutud ühele lapsele, eeldades, et kui teame, mis saab ühest lapsest, siis teame seda juba pere kõikide laste kohta. Tänapäeval aga on õe või vennaga koos kasvavaid lapsi juba rohkem kui isadega koos kasvavaid lapsi.

Nüüd jälgiti 152 pere kahte vanimat last lapsepõlvest kuni 20ndate eluaastate keskpaigani. Pered elasid Pennsylvanias ja olid peamiselt Euroopa päritolu. Kui lapsed olid keskmiselt 12 ja 9 aastat vanad, küsitleti neid omavaheliste suhete osas, näiteks et kui tihti nad pöördusid õe või venna poole nõu või toetuse küsimiseks. Lisaks uuriti, kas vanemad kohtlesid oma lapsi erinevalt, kuidas õed-vennad ise arvasid, kas see kohtlemine on õiglane või mitte. Mõõdeti, kui palju aega veetsid lapsed emade ja isadega.

Kui uuritavad olid saanud umbes 26-aastasteks, küsiti neilt, kui kaugele nad oma haridusteel jõudnud olid. Õdede-vendade vahelised suhted ei ennustanud saavutatud haridustaset, aga kui vanemad kohtlesid lapsi erinevalt ja kui lapsed tajusid seda ebaõiglasemana, siis jõudsid nad erinevate hariduslike saavutusteni.

Miks see nii on, võib praegu ainult oletada. Kui õdede-vendade vahel on rohkem soojust või kui neil on üldse lähedasem suhe, siis kipuvad nad teineteisest rohkem eeskuju võtma. See ei tähenda, et toetav suhe kindlasti tähendab, et mõlemad lapsed said kolledžihariduse, lihtsalt et nad tõenäolisemalt jäid samale haridusredeli pulgale püsima.

Lapsed on väga tähelepanelikud selle suhtes, kuidas neid võrreldes õdede-vendadega koheldakse ja vanemad peavad sellest teadlikud olema. Paljud vanemad kohtlevad oma lapsi erinevalt ja kui selleks on tegelikult põhjus olemas, siis tuleb neid ka lastele (korduvalt) selgitada. Kui lapsed kogevad ebavõrdset kohtlemist õiglase või vähemalt põhjendatuna, siis sellel ei pruugi olla samasugust negatiivset mõju. (2)

Vanemate selgitused teiste käitumise kohta mõjutavad, kuidas lapsed oma eakaaslaste käitumist tõlgendavad

Väiksed lapsed käituvad agressiivselt tõenäolisemalt siis, kui nad arvavad, et teised tahavad neile liiga teha – näiteks kui nad tõlgendavad juhuslikke müksamisi sihiliku togimisena. Utrechti ülikooli teadlased korraldasid katse, et aru saada, kuidas vanemate selgitused teiste laste käitumise motiivide kohta mõjutasid 4-6-aastaste laste tõlgendusi teiste tegude kohta.

Lapsed toetuvad maailmast arusaamisel peamiselt vanematele ja räägivad emale-isale ka sageli oma suhtlustest teiste lastega. Väiksed lapsed võivad oma eakaaslaste tegude tagajärjel kas füüsiliselt haiget saada või tunda end väljajäetuna või frustreerituna, kusjuures teiste laste tegude põhjused jäävad noores eas veel sageli arusaamatuks. Kuigi enamasti tõlgendavad lapsed ebaselgeid signaale juhuslikena, tunnetavad mõned neid vaenulikena. Just vaenulikke tõlgendusi omistavad lapsed käituvad ka ise suurema tõenäosusega agressiivselt, see omakorda tekitabki teistes eemaletõmbumist, mängust välja jätmist või lausa agressiooni. Sotsiaalsetele situatsioonidele selge positiivse raami seadmine vanemate poolt aitab lastel vähem vaenulikkust tajuda ja vähendab seeläbi nende endi vägivaldset käitumist.

Kahes erinevas uuringus vaadeldi, kuidas vanemate selgitused mõjutasid laste arusaamist teiste inimeste tegudest. Ligi 270 Hollandi keskklassi peret 4-6-aastaste laste ja nende vanematega vaatasid pildiraamatut nelja lühilooga. Lugudes olid eakaaslaste vahel keerulised olukorrad nagu haiget saamine mänguplatsil või kommide jagamisest välja jätmine. Esimeses katses paluti vanematel arutleda neid situatsioone lastega nii loomulikult kui nad oskasid ning seejärel jälgiti, kas lapsed tajusid raamatut vaenulikuna ja kas see pärast vanemate selgitusi muutus. Teises katses paluti osadel vanematel lugusid tõlgendada positiivses võtmes (näiteks et haiget tehti kogemata), osadel vanematel juttude juures selgitada sotsiaalseid norme ja väärtusi (näiteks et vägivald on vale, jagamine on hea) ja osadel vanematel lihtsalt jutustada lugusid ilma mingi aruteluta (kontrollgrupp).

Laste tõlgendused lugude kohta olid vähem vaenulikud, kui esimese katse vanemad ise loomulikult selgitasid tegelaste käitumiste tagamaid, samuti teises katses, kui vanematel oli palutud kas tegelaste käitumist tõlgendada või sotsiaalseid norme selgitada. Ilma kommentaarita jäänud lapsed kippusid lugude tegelasi agressiivsematena tõlgendama.

Järelikult on vanematel suur mõju sellele, kuidas lapsed maailma ja teisi inimesi tajuvad. Kuigi praegu mõõdeti selliste vestluste lühiajalist mõju, võib oletada, et igapäevaselt sarnaste vestluste pidamine ja selgitamine võib anda ka pikemaajalise efekti, kujundades ühelt poolt seda, kuidas lapsed maailma kogevad ja teisest küljest kasvatades empaatiat või võimaldades näha erinevaid seisukohti. (3)

Viited

1. Davies PT, et al. Children’s Vulnerability to Interparental Conflict: The Protective Role of Sibling Relationship Quality. Child Dev. 2018 Jun 19. doi: 10.1111/cdev.13078. link
2. Sun X, et al. Sibling Experiences in Middle Childhood Predict Sibling Differences in College Graduation. Child Dev. 2018 Apr 17. doi: 10.1111/cdev.13047. link
3. van Dijk A, et al. Does Parent–Child Discussion of Peer Provocations Reduce Young Children’s Hostile Attributional Bias? Child Dev. 2018 Jun 19. doi: 10.1111/cdev.13087. link

• Kliima soojenemine võib tervisliku toidu tulevikus oluliselt kallimaks muuta
• Passiivne suitsetamine soodustab väikelastel kaariese teket

Rubriigid:koolieelik, koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline, vaimne vägivald

Sildid:agressiivne laps, õed, õed-vennad, kõrge konfliktiga pered, laps lööb, laste vahelised suhted, peresisesed suhted, peresuhted, vanemad tülitsevad, vanemate riiud, vennad