Praegu on käimas ülemaailmne rinnaga toitmise nädal. Ma ise olen hästi suur rinnaga toitmise fänn, minu jaoks oli see mõnus kogemus ja kuidagi ürgselt rahustav oli jälgida, kui beebi tublisti sõi. Kõikide emade jaoks see alati nii ei ole – tekkida võivad rindade valulikkus või ebamugavustunne, ajutiste probleemide tõttu pudelitoidu peal käinud imikud ei pruugi uuesti rinna võtmisega ära harjuda, mõnele emale lihtsalt on see psühholoogiliselt ebameeldiv, igat sorti asju tuleb ette. Kui aga emal piima jätkub ja on võimalik seda rinnast välja sõõrutada, kas siis on emapiima soodsad mõjud lapse tervisele samasugused kui otse tissist süües? Kanada teadlased (üks mu lemmik teadusriike) uurisid, kas rinnaga toitmine vs rinnapiimaga toitmine mõjutab lastel astma kujunemise tõenäosust.
Imikute tervise pikaajalisse uuringusse võeti ligi 3300 beebit. Kolme kuu vanuses uuriti, mida ja kuidas nad söövad ja selle põhjal tekkis neli gruppi: (1) rinnapiim ainult rinnast, (2) rinnapiim rinnast ja pudelist, (3) rinnapiim ja piimasegu, (4) ainult piimasegu. Laste kolme aasta vanuses vaatasid arstid neid läbi ja hindasid „võimaliku või tõenäolise“ astma olemasolu nii varasema terviseajaloo kui laste läbivaatuse põhjal.
Lõplikud andmed saadi kokku üle 2500 lapse kohta, neist kokku 13%-l esines kolme aasta vanuses „võimalik või tõenäoline“ astma. Kõige paremad tulemused olid ainult rinnast toidetud lastel (vt tabelist).
| Toitmisviis | Osakaal 3 kuu vanuses | Astma esinemissagedus 3 aasta vanuses |
| Ainult rinnast | 27% | 9% |
| Rinnapiim rinnast + pudelist | 33% | 13% |
| Rinnapiim + piimasegu | 26% | 15% |
| Ainult piimasegu | 14% | 16% |
Uuringu tulemusi, nagu alati, tuleb tõlgendada teatava ettevaatlikkusega. Esiteks ei ole siin arvesse võetud laste sugu, gestatsioonivanust (seda aega, millal laps sündis, nt enneaegsena, ajalisena, ülekantuna), rahvust, lasteaias käimist ega ka mitte astma esinemist laste emadel (mis peegeldaks laste geneetilist riski).
Võib siiski spekuleerida, miks rinnast otse toitmine näib kasulikum ja astma suhtes tugevama kaitsega olevat võrreldes sama rinnapiima pudelist söömisega. Näiteks mikroobid – rinnast söödud piim on kindlasti värske ja tuleb koos ema nahal ja rinnas elavate bakteritega; piima pudelisse panekul on mitmed võimalused saastumiseks või piima riknemiseks. Sõltuvalt säilituspudeli, -kottide ja luti materjalist võivad lapsed kokku puutuda erinevate kemikaalidega (sh hormoonsüsteeme häirivad kemikaalid). See, kui laps ema rinda võtab, võib soodustada erinevate immuunsüsteemi mõjutavate faktorite eritumist rinnapiima otse toitmise ajal. Mõnikord võib pudelist toitmine tähendada ema pikemaid lapsest eemal viibimise perioode, mille puhul tubli ema on eelnevalt piima välja sõõrutanud ja eemaloleku aegadeks tallele pannud. Pikemad lahusolekud on pisikeste beebide jaoks aga väga stressirohked ja võivad seonduda ebasoodsate mõjudega immuunsüsteemile.
Kõiki aspekte kinni püüda võibki olla päris keerukas, kuna on teada, et rinnast toitmise alguses on piim lahjem ja toitmise lõpus rammusam, piim sisaldab hommikuti rohkem ergutavaid ja õhtuti rahustavaid komponente ning selleoostis muutub ka seoses lapse vanusega. Kõiki neid muutusi on pudelisse välja sõõrutatud piimaga raske matkida. Kuidas need veel lapse immuunsüsteemi ja tervisega seotud on, ma pole kindel, et seda üldse kunagi lõpuni on võimalik teada saada.
Samas hindas uuring toitmist ainult ühel korral laste kolme kuu vanuses, nii et pole teada, kas samade toitumise mustrite jätkamine näiteks järgmise 3-6 vältel omab samasugust mõju või mitte. Kindlasti ei tohiks seda uuringut tõlgendada sedasi, et pudelist antud rinnapiim on automaatselt halvem kui rinnast antud rinnapiim.
Kui nüüd küsimused rinnapiimaga toitmine vs rinnaga toitmine kõrvale jätta, siis minu meelest saab siit teha veel ühe päris olulise järelduse: piimasegu koos rinnapiimaga on parem kui piimasegu üksi. Seega – isegi kui rinnapiima on vähe või lapsed saavad mingitel muudel põhjustel piimasegu, võiks vähimagi võimaluse korral kunsttoidu kõrvale ka rinnapiima anda. Isegi kui rinnapiima on väga vähe. Tõelisi vastunäidustusi rinnapiima andmiseks on nii ülivähe ja need on nii haruldased, et küll need emad juba teavad, kes tõesti rinda anda ei tohi. Tavaliselt – rinnast on parem kui pudelist, pudelist on parem kui piimasegu ja piimasegu koos rinnapiimaga on parem kui piimasegu üksi.
Ja ainult kunsttoidu peal kasvavate laste tulevik pole ka hukas. Mõnikord polegi muud valikut – ja tänapäevased piimasegud on väga kõrge kvaliteediga. Segud lihtsalt ei suuda iialgi matkida rinnapiima keerukust ja dünaamilisust.
Klopp A, et al. Modes of Infant Feeding and the Risk of Childhood Asthma: A Prospective Birth Cohort Study. J Pediatr. 2017 Nov;190:192-199.e2. doi: 10.1016/j.jpeds.2017.07.012. link
- Rinnapiimas leiduv aine võib osutuda uueks superantibiootikumiks?
- Piimapais ja kapsalehed – mida teadus ütleb?
Rubriigid:allergiahaigused, esimene eluaasta, hingamisteed, koolieelik, rinnaga toitmine
Sildid:astma, imetamine, imiku toitmine, piimasegu, pudelitoit, rinnaga toitmine, rinnapiim
Sinu terve laps 