Täna viimast päeva kestab veel ülemaailmne rinnaga toitmise nädal. Nii palju põnevat oleks sel teemal kirjutada, aga udupeene molekulaarteaduse asemel valisin nüüd hästi maalähedase teema – kas piimapaisu korral on mõtet rindadele panna kapsalehte, kas see aitab ja mida kasutatakse mujal maailmas?

Piima tootmine

Peen termin laktogenees tähendab tegelikult piima tootmist. Pärast seda, kui rinnanääre on tekkinud ja puberteedis küpsenud (mammogenees) tekib rinna arengu järgmine etapp umbes raseduse teise-kolmanda trimestri paiku. Esimest piima hakkab rind tootma just siis – laktogeneesi esimeses staadiumis. Raseduse keskpaiku tekib rinda väikeses koguses ternespiima, kus sees on muu hulgas juba piimasuhkur ehk laktoos, valgud ja antikehad. Mõnedel naistel võib raseduse keskel-lõpus juba rinnanibust paar piiska piima erituda, aga üldiselt hoiab kõrge naissuguhormoonide tase piima suurema voolamise ära.

Laktogeneesi teine staadium tekib umbes sünnituse ajal. Rohke piimaerituse tekkeks on vajalik platsenta eemaldumine (kuigi – kui peaks imetamise ajal juhtuma, siis uus rasestumine ja uue platsenta teke piima teket ei katkesta). Suureneb verevool rinnanäärmesse, hapniku- ja glükoosivajadus rinnanäärmes suurenevad ja toodetava piima kogus tõuseb. Selles staadiumis, harilikult 3.-6. sünnitusjärgsel päeval tekib tavaliselt ka nn piimapais, kus rinnad nö veel ei tea, millist piima kogust vaja läheb ja toodavad lihtsalt nii, nagu torust tuleb. Rinnad võivad olla tulised, kõvad muhklikud, valusad, rindade peal jooksvad veenid on täitunud, emal võib tõusta üldine kehatemperatuur.

Laktogeneesi kolmas staadium ehk galaktopoees on stabiilne väljakujunenud piima tootmine, mis algab umbes 7.-9. sünnitusjärgsest päevast ja kestab nii kaua, kuni ema last imetab. Piima tekib üldiselt just nii palju, nagu laps vajab ja kui esimestel imetamiskuudel on piima täis rinnad kõvad ja tühjad rinnad pehmed, siis umbes kolme kuu paiku muutuvad rinnad tavaliselt püsivalt pehmeks. See ei tähenda, et piim oleks kuhugi kadunud. Pikemate imetamispauside korral võib uuesti tekkida piimapaisu moodi turset, valulikkust ja rindade kuumaks muutumist.

Pärast lapse rinnast võõrutamist rinnanäärmed taandarenevad järk-järgult ja piima tootmine peaks lõppema umbes 40 päeva jooksul pärast viimast imetamiskorda.

Piimapais

Piimapaisu parim ravi on ennetus ehk kohe algusest peale beebi sageli rinnale panek. See, kui beebi rinda imeb, saadab ajju signaali, et piima on vaja ja aju omakorda saadab (prolaktiini ja oksütotsiini vahendusel) rindadele teate, et palun nüüd piima tootmine käivitada. Vahemärkusena: oksütotsiin on seesama oksütotsiin, mida kasutatakse sünnituse indutseerimiseks, see soodustab emaka kokkutõmbeid. Pärast sünnitust soodustab imetamisel vallanduv oksütotsiin samamoodi emaka kokkutõmbeid ja normaalse suuruse taastamist; suurte verekaotuste korral aitab beebi kähku rinnale panek verejooksu pidurdada. Päris nutikalt välja mõeldud looduse poolt, kas pole?

Sage rinna tühjendamine võiks aidata piimapaisu teket ära hoida. Vastsündinud ei pruugi alati ise tühja kõhu peale üles ärgata ja siis tuleb neid äratada. Mõnes mõttes on see loogiline – ema kõhus pole neil mitte kunagi kõht tühi olnud, vereringe toob stabiilselt suhrkut ja toitaineid peale. Sünni hetkeks ei pruugi kõikidel veel näljatunne „küps“ olla ja tühi kõht ei suuda magusat und katkestada. Sellised beebid tuleb päeval umbes 1,5-2 tunni järel üles ajada ja öiseid toitmiskordade vahesid ei maksa ka üle kolme tunni pikkusteks jätta. Alati see kõik muidugi ei aita ja tuleb ikkagi piimapaisule otsa vaadata.

Kui piimapais on juba tekkinud, siis ka selle kõige lihtsam leevendus on jälle see, kui imik sageli rinnale panna ja piima rinnast vähemaks tõmmata. Lihtne öelda, aga kes on ise püüdnud väiksele beebile suhu toppida kivikõva rinda, mis lapse peast suurem on… noh, see pole nii lihtne alati. Et rind oleks pehmem ja lapse suuga võrreldes hiigelsuur nibu päris kõva ei oleks, võib enne imetamist teha sooja dušši või soojasid kompresse. Soe dušš aitab ka piima paremini voolama saada, et beebi normaalse jõuga imedes piima kätte saaks.  Niisama soojad kompressid on uuringutes osutunud sama tõhusaks kui soojad ravimitaimedega kompressid. (1) Võib püüda natukene piima rinnast käsitsi või pumbaga välja tõmmata, et vähemalt nibu saaks kokku pigistada ja imikule suhu anda. Kui üks rind on väga valus, võib toitmist alustada paremas seisus olevast rinnast, siis vallanduv piimavool võib kergendada ka tugevamalt valusa rinna seisukorda.

Pärast imetamist soovitatakse rindadele panna kas jääpakke (tavalised kauplustes müüdavad geeliga külmaelemendid sobivad hästi) või külmkapis hoitud kapsalehti. Külm sunnib rinnas olevaid veresooni kokku tõmbuma ja peaks pidurdama piima liigset tootmist kohe pärast imetamist. Kui rinnad on tugevalt valulikud, võib valude leevendamiseks kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni, imetavale emale on need mõlemad lubatud.

Hiina meditsiinis kasutatakse punktimassaaži, nõelravi, ja mingit spetsiaalset Gua-Sha ravi, mis (nii palju kui guugeldades aru sain) seisneb naha nühkimises kuni nahasiseste väikeste verevalumite tekkimiseni. Neist ainsana on tavalise käsitlusega võrreldes mingit kasu näidanud nõelravi – kuigi erinevust imetamise lõpetamise, ega mädakolde tekkimise või imetamisega rahulolu osas ei olnud, tekkis nõelravi saanud naistel vähem palavikku ja viiendaks päevaks oli neil vähem piimapaisu sümptomeid. Pean küll märkima, et tavaliselt kestab piimapais päev-kaks. Punktimassaaž osutus viletsamaks vahendiks kui vaheldumisi soojade ja külmade kompresside tegemine. (2)

Ravimitest on proovitud väljastpoolt peale määritavat oksütotsiini või progesterooni või muid, aga ükski neist pole tõhusaks osutunud.

Kapsaleht rinnale?

Kapsast on ka korduvalt uuritud. Kui varasemad väikesemahulised uuringud mõnekümne imetava emaga ei ole leidnud erinevust tavaliste külmade kompresside ja külma kapsa; külmkapi kapsa või toatemperatuuril kapsa; kapsalehe ekstrakti ja platseebo vahel (2), siis eelmisel aastal avaldati üks suurem uuring, mis võib-olla natukene räägib kapsa kasuks.

Singapuris (3) uuriti 227 naist, kellel tekkis piimapais 14 päeva jooksul pärast sünnitust. Võrreldi külmasid kapsalehti, tavalisi külmasid kompresse ja üldse mitte külma peale panemist. Võrreldes ülejäänud emadega olid nii külma kapsast kui tavalisi külmasid kompresse kasutanud emade rinnad vähem kõvad ja valusad, omavahel neil kahel olulist erinevust ei leitud. Aga ma ei saa seda mainimata jätta: kapsalehti peale pannud emad olid rohkem rahul võrreldes teiste emadega. Seda ei saa muidugi teistele populatsioonidele laiendada, aga tundub, et (Singapuri) emadele lihtsalt meeldib kapsalehti rindade peale panna. Ja see polegi üldse väike asi – piimatootmise sõltuvus ema hingelisest seisundist, sünnitusjärgne depressioon ja ma ei hakka rohkem harutama, aga see on tähtis.

Internetis ringi uidates olen leidnud, et mujal maailmas kasutatakse peale tavalise peakapsa lehtede veel hiina kapsast, jääsalatit, purustatud kapsaid (nagu seal ühes uuringus: kapsalehe ekstrakt), aga ka aaloed. Soojades kompressides on kasutatud veel näiteks kummelit, saialille ja lavendlit, porgandit, peterselli, kurkumit ja ingverit.

Mis edasi?

Tavaliselt suhteliselt kiiresti suudavad laps ja ema rinnad koostöö osas kokkuleppele jõuda ja rinnad toodavad piima just nii palju, kui lapsele vaja ja piimapaisu pole rohkem vaja.

Kui piimapais ei lahene ja mõni piimajuha jääb kinni, võib tekkida rinnapõletik. Põletikuline koht on punetav, kuumav ja kõva tükk rinnas. Emal on tõusnud palavik, võib esineda vappekülma, tavaliselt on palavik kõrge 39-40*C juures. Ka rinnapõletiku korral on esimeseks raviks lapse rinnale sööma panemine, et rinda tühjendada. Enamasti nendesamade võtetega, mis ülalpool kirjeldatud, õnnestub ka rinnapõletikust jagu saada.

Kui kõrge palavik püsib üle 24 tunni, peaks pöörduma arsti poole. Üldjuhul perearstist täitsa piisab, aga sageli vähemalt Tallinnas pöördutakse ka sünnitusmaja erakorralisse vastuvõttu. Mädane rinnapõletik võib vajada juba ravi antibiootikumidega ja rinnaga toitmisele võivad olla ajutised piirangud. Siiski kui rinnast piima pumbata ja terve rinnaga imetamist jätkata, võib hiljem olla võimalik täiesti normaalne imetamine.

Viited

1. Ketsuwan S, et al. Effect of Herbal Compresses for Maternal Breast Engorgement at Postpartum: A Randomized Controlled Trial. Breastfeed Med. 2018 Jun;13(5):361-365. doi: 10.1089/bfm.2018.0032. link
2. Mangesi L, et al. Treatments for breast engorgement during lactation. Cochrane Database Syst Rev. 2016 Jun 28;(6):CD006946. doi: 10.1002/14651858.CD006946.pub3. link
3. Wong BB, et al. Application of cabbage leaves compared to gel packs for mothers with breast engorgement: Randomised controlled trial. Int J Nurs Stud. 2017 Nov;76:92-99. doi: 10.1016/j.ijnurstu.2017.08.014. link

• Rinnapiim ema rinnast või pudelist – on seal vahet?
• Dialoog laste nimel

Rubriigid:esimene eluaasta, rinnaga toitmine

Sildid:imetamine, miks tekib piimapais, piimapais, rinnaga toitmine, rinnapiim, rinnapiima tootmine