Autism või õigemini autismispektri häire on keerukas arenguhäire, mis avaldub kolme esimese eluaasta jooksul. Närvisüsteemis olevad muutused mõjutavad normaalset aju talitlust, tagajärjeks on raskused teiste inimestega suhtlemises ja sotsiaalsetes oskustes. Autismispektrisse kuuluvatel inimestel on raskusi mittesõnalise suhtluse ja paljude sotsiaalsete interaktsioonidega. Kuigi spektrisse kuuluvad inimesed on väga erinevad, on iseloomulikuks ka piiratud huvid, kitsas tegevuste ring ja korduvad käitumised. Autism iseenesest ei tähenda intelligentsuse vähenemist, kuigi mõnedel puhkudel võib intellektipuue autismile kaasneda.

Autismi diagnoositakse tänapäeval järjest rohkem ja selle põhjused ei ole päris selged. Bioloogilised muutused tekivad geenide ja keskkonna koosmõjus, oma roll diagnoosimise sagenemisel on ilmselt ka muutunud diagnoosikriteeriumidel ja paranenud diagnoosimise oskustel. Autismispekter on teadusuuringutes praegu ülikuum teema, ei lähe vist nädalatki mööda ilma selle valdkonna uudiseta.

Ütlen igaks juhuks üle ka selle, et kuigi autismispektri häirete kujunemist on seostatud vaktsineerimisega, ei ole see mingit tõendust leidnud. Vaktsineerimine ei tekita autismi. Ja MMR ei tekita autismi.

DDT

Diklorodifenüültrikloroetaan (DDT) on kunagi laialt kasutusel olnud putukamürk, mis oli möödunud sajandi keskpaigas üliaktiivselt kasutuses, kuna see oli tõhus ja seda peeti esialgu täiesti ohutuks (tolleaegseid ohutusuuringuid ei saa muidugi tänapäevastega võrrelda, eksole). DDT-d kasutati kõige rohkem põllumajanduses, samuti malaariat levitavate sääskede hävitamiseks. DDT kasutamine on paljudes riikides, seal hulgas Eestis ja Soomes keelatud juba aastakümneid.

DDT on rasvlahustuv, seetõttu koguneb see elusorganismides ja liigub mööda toiduahelat ülespoole. Kuna esialgu oli see ülipopulaarne putukatõrjevahend ja seda pritsiti igale poole – põldudele nii siin- kui sealpool lompi ja samamoodi ka eluruumides olnud sääskedele, on see jõudnud praktiliselt igale poole, pinnasesse nagunii, aga ka veekogudesse. DDT-d saavad inimesed peamiselt saastunud toiduga, mingid spekulatsioonid sisse hingamise kohta on ka olnud, aga see on üldiselt ebaoluline.

DDT sekkub organismis mitmetesse protsessidesse, tähtsamad neist ilmselt kaltsiumi ainevahetus (üks varasemaid tähelepanekuid oligi see, et lindude munakoored muutusid DDT pritsimise tagajärjel väga hapraks) ja hormoonsüsteemide (eriti suguhormoonide) talitlus. Kas DDT tekitab vähki, see on praegu veel veidi vaidluste teema. Pestitsiidi metaboliidid liiguvad vabalt läbi platsenta, kusjuures lootes võib kemikaalide tase tõusta isegi kõrgemale kui ema organismis.

DDT-d on juba varem seostatud närvisüsteemi arenguhäiretega ja nüüd näidati esmakordselt, et selle putukamürgi laguproduktide kõrge tase raseda naise veres on seotud kõrgenenud autismi riskiga lapsel. Varasemad tööd DDT ja autismi seoste kohta on kasutanud kaudseid tõendeid, näiteks autismi esinemissagedus DDT-ga saastatud piirkondades ja kaugemates piirkondades. On leitud ka, et ema suurem kokkupuude DDT-ga tõstab alakaalulise lapse sünni riski (1), liiga väike sünnikaal tõstab omakorda autismi tõenäosust.

Praeguses värskes uuringus kasutati aga DDT laguprodukti (DDE) määramist emade raseduse algul antud vereproovidest. Analüüsiti Soome sünnieelse autismiuuringu andmeid, mis hõlmab üle miljoni raseduse aastatel 1987-2005 (98% kõigist rasedustest sel perioodil). 778 autismi diagnoosiga last võrreldi kontrollgrupi lastega. Analüüsides võeti arvesse muu hulgas ka emade vanust, laste arvu ja psühhiaatriliste haiguste varasemat esinemist.

DDE kõrgeima tasemega emadel oli kolmandiku võrra tõusnud risk, et nende laps saab tulevikus autismi diagnoosi. Kui vaadeldi autismi ja intellektipuude koosesinemist, oli kõrge DDE tasemega emade lastel risk lausa kahekordne.

Käesolev on esimene reaalselt kemikaali mõõtmise teel kinnitatud tõendus, et emade kokkupuude DDT-ga on autismiga seotud (2).

PCB-d

Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) on hulk erinevaid kemikaale, mida möödunud sajandil laialdaselt kasutati elektriseadmetes, trafodes, jahutusvedelikes, ehitusmaterjalides, värvides jne. Sarnaselt DDT-le saastavad PCB-d vett, kogunevad elusorganismides ja liiguvad mööda toiduahelat ülespoole. Inimesed saavad PCB-d saastunud toiduga ja joogiga, sisse hingates või ka nahakontakti kaudu.

PCB-de mõju inimorganismile on laialdane, kahjustades närve, seedetrakti ja maksa. Need tekitavad vähki loomadel ja tõenäoliselt ka inimestel. PCB-d sekkuvad hormoonsüsteemide talitlusse, eriti just suguhormoonide funktsioonidesse.

PCB-d on, sarnaselt DDT-le, keelatud paljudes riikides juba aastakümneid, aga seda leidub praktiliselt kõikjal, kokkupuude on leitud ka sellistes piirkondades elavatel inimestel, kelle läheduses pole olnud mingeid olulisi PCB-de allikaid (3).

Kaks aastat tagasi avaldati uuring, kus võrreldi PCB-de sisaldust emade rasedusaegsetes vereproovides aastatel 2000-2003 Californias sündinud lastel. Uuringusse võeti 1144 last, kellest 545-l oli diagnoositud autism, 181-l intellektipuue ilma autismita ja 418-l lapsel polnud kumbagi diagnoosi.

Kõige kõrgem PCB-de sisaldus emade vereproovis oli seotud 50-80% kõrgema tõenäosusega, et laps saab autismi diagnoosi, võrreldes kõige madalama PCB-de tasemega emade lastega. Seal on mingid erinevad ühendid ka, PCB 138/58 ja PCB 153 tõstsid riski 80% ja PCB 170 ja PCB 180 tõstsid riski 50%, sellest see tõenäosuste suur kõikumine.

Intellektipuude tõenäosus oli kõrgeima PCB-de ja madalaima PCB-de tasemega emade lastel lausa kahekordne, st suurem kokkupuude nende kemikaalidega kahekordistas intellektipuudega lapse saamise tõenäosust (4).

Kas kõik ongi lootusetu?

Möödunud sajandi inimtegevuse tagajärjel keskkonda sattunud saasteained on meie ümber igal pool ja tundub, et neid täielikult vältida pole võimalik. Autismi riski puhul paistab, et mingid kemikaalid mängivad rolli, kusjuures kogused on olulised – mida suuremad kogused, seda kõrgem risk. Saasteained on üks väike pusletükk mitmete mõjutavate tegurite seas. Kokkupuute vähendamise mõttes võib proovida süüa vähem rasvast liha ja rasvaseid piimatooteid, kaladest eelistada neid, kes ise teisi kalu ei söö, st asuvad toiduahelas allpool. Lõhet süües tasub eelistada merest püütuid kasvanduste omadele. Ja vältida igasuguste eelmisel sajandil toodetud trafode näppimist.

Viited

1. Longnecker MP, et al. Association between maternal serum concentration of the DDT metabolite DDE and preterm and small-for-gestational-age babies at birth. Lancet. 2001 Jul 14;358(9276):110-4. doi: 10.1016/S0140-6736(01)05329-6. link
2. Brown AS, et al. Association of Maternal Insecticide Levels With Autism in Offspring From a National Birth Cohort. Am J Psychiatry. 2018 Aug 16:appiajp201817101129. doi: 10.1176/appi.ajp.2018.17101129. link
3. Marek RF, et al. PCBs and OH-PCBs in serum from children and mothers in urban and rural U.S. communities. Environ Sci Technol. 2013 Apr 2;47(7):3353-61. doi: 10.1021/es304455k. link
4. Lyall K, et al. Polychlorinated Biphenyl and Organochlorine Pesticide Concentrations in Maternal Mid-Pregnancy Serum Samples: Association with Autism Spectrum Disorder and Intellectual Disability. Environ Health Perspect. 2017 Mar;125(3):474-480. doi: 10.1289/EHP277. link

• Ülekaalulisus on seotud 11 vähipaikmega
• Vene trollid osalevad aktiivselt USA vaktsineerimisteemalistes vaidlustes

Rubriigid:ema kõhus, närvisüsteem ja psühhiaatria

Sildid:autism, autismispektri häired, DDT, keskkonnamürgid, PCB-d, pestitsiidid, saasteained, veekogude saastatus