Seda, mis toimub vaktsineerimisvastaste gruppides ja foorumites, on teadlased erinevate nurkade alt uurinud ja uurivad ka edasi. Maailma Terviseorganisatsioon lausa soovitab, et seda teemat tuleb regulaarselt monitoorida. Vaktsineerimisvastasuse asemel kasutatakse teaduskirjanduses tegelikult terminit „vaktsiinides kõhklemine“ (vaccine hesitancy), mis kätkeb endasse otsustamatuse, ebakindluse, vaktsineerimisega viivitamise ja tõrksuse vaktsineerimise suhtes. Mulle meeldib see kõhklemise termin tegelikult rohkem, see on vähem polariseeriv ja soodustab vähem moodsat nn tribalismi.
On irooniline, kuidas ma oma patsientidele olen mõnikord öelnud, et vaktsineerimisvastaste jutud on nagu Kremli propaganda, kus tõed ja pooltõed on läbisegi lausvalede ja lihtsalt hämamisega. Nüüd selgub, et vaktsineerimisvastane “diskussioon” (vähemalt osaliselt) ongi Kremli(ga seotud) propaganda.
Tegelikkuses massiivne enamus lapsevanematest pooldab vaktsineerimisi, pidades seda vajalikuks ja ohutuks. Osades interneti nurgakestes jääb aga mulje, nagu oleks tegemist tohutu vaidluste ja vastuolude tallermaaga. Kui George Washingtoni ülikooli uurijad läksid vaktsineerimisteemalisi Twitteri säutsusid läbi traalima, ei oodanud nad leida Venemaal paiknevaid trolle segadust ja vaenu külvamas. Oma üllatuseks just seda nad leidsid.
Trollid, botid ja reostajad
Uurijad alustasid tegelikult eesmärgiga leida viise sotsiaalmeedia paremaks kasutamiseks vaktsineerimise suhtes adekvaatse informatsiooni jagamisel. Analüüsiti ligi 1,8 miljonit Twitteri säutsu vahemikust 2014-2017. Üsna pea ujus pinnale aga 2016. aasta presidendikampaaniate ajast tuttav muster, kus veebidiskussioonides külvatakse teatud kontodelt regulaarselt segadust ja vastuolusid. Identifitseeriti botid, trollid ja reostajad (polluters), kes külvasid ja võimendasid sellist infot, mis vaktsineerimisega seotud vestlust kiiresti polariseeris.
Leiti, et trollide säutsud üldiselt peegeldasid ülejäänud käimasolevat diskussiooni, postitades nii poolt- kui vastuargumente, aga juhtisid diskussiooni rohkem vastandumisele, võimendades sedasi konflikte.
Reostajateks nimetati botide kontrolli all olevaid kontosid, mis jagasid pahavara, reklaame ja muid segadusttekitavaid materjale. Niisugustelt kontodelt jagati vaktsineerimisvastaseid sõnumeid 75% sagedamini kui keskmistelt Twitteri kasutajate kontodelt. Tähelepanu püüdva sisuga säutsud olid sageli aga labaseks söödaks, et lugejad klikiks reklaamidele ja linkidele, mis viisid pahavara levitavatele lehekülgedele. Ehk siis bioloogiliste viirustega seotud sisu aitas muu hulgas levitada ka arvutiviiruseid.
Eraldi analüüsiti ligi 250 säutsu teemaviitega #VaccinateUS nendelt kontodelt, mis olid selgelt seotud Interneti Uuringute Agentuuriga (Internet Research Agency), teisiti tuntud kui Glavsat. See ongi seesama Venemaal paiknev Putini valitsusega seotud ettevõte, mis massiivse trollimisega sekkus USA presidendivalimistesse. Sealt pärit säutsudes kasutati rohkem poliitilisi väljendeid ja nagu näiteks „vabadused“ või „põhiseaduslikud õigused“, samal ajal kui teised kasutajad mainisid rohkem „vanemlikke õigusi“. Glavsatiga seotud postitajatel õnnestus vaktsineerimise teema külge tihti siduda ka Ameerika ühiskonna muud vastuolulised teemad, näiteks rassilise või majandusliku ebavõrdsuse küsimused.
Kui suure osakaalu trollid ja muud seotud tegelased diskussioonist moodustavad, on raske hinnata. Esineb näiteks hulk Twitteri kasutajaid, kelle identiteet või asupaik jäi teadmatuks. Võimalik, et mingi hulk nendest kontodest oli juba hüljatud või häkitud ja botide poolt üle võetud. Vaktsineerimisse puudutavates vaidlustes olid ka teadmata identiteediga kontodelt tulnud postitused keskmisest rohkem polariseerivad ja vaktsineerimisvastased.
Eesmärgiks suurendada usaldamatust
See on teadaolevalt esimene kord, kui süstemaatilist ja organiseeritud veebitrollimist tervisesse puudutavates vaidlustes kasutatakse. Esmapilgul võib-olla üllatav, et noh, mida järgmiseks, rinnaga toitmine, potitreening ja õpiraskused ehk? Reuma, astma ja dementsus? Samas – kui järele mõelda, siis ehk polegi nii ootamatu. Trollifarmide pidamise eesmärkideks on ilmselt soov ühiskonda lõhestada, ebakindlust ja usaldamatust külvata ning süvendada inimeste sulgumist nn „kajakambritesse“, kus suheldaksegi ainult omasugustega ja kõigisse teistesse suhtutakse suure umbusuga. Lastesse puutuvat võtavad vanemad alati väga isiklikult ja asi võib kiiresti emotsionaalseks minna.
Polariseeriv, mustvalget maailmapilti aktiivselt peale suruv retoorika kasutab ära inimeste eelsoodumust otsida (ja pigem uskuda) lihtsaid lahendusi. „Vaktsiinid koormavad immuunsüsteemi liigselt“ on hea lihtne lööklause ja seda on laiadel massidel palju kergem omaks võtta kui „vaktsiinides on sadu kordi vähem antigeene võrreldes sellega, millega imiku organism vahetult pärast sündi kokku puutub ja millega igapäevaselt toime tulema peab, samuti ei näita uuringud, et pärast vaktsineerimist lapsed sagedamini haigestuksid“.
Ehk siis niisuguse trollimise eesmärgiks ei ole ilmselt otseselt vaktsineerimisega hõlmatuse langus või haiguspuhanguteni jõudmine. Haigestumise tõus on lihtsalt segaduse külvamise kõrvalmõju. Kas ka soovitud? Ei tea. Internetidiskussioonid ja viiruste levik ei austa mingeid riigipiire, USA veebis toimuv mõjutab ka meid, haigused rändavad lennukite kiirusega.
Teada on, et haiguste leviku oluliseks tõusuks polegi vaja, et kõik vaktsineerimisest keelduksid. Ka juba mõneprotsendiline langus hõlmatuses võib haiguste levikule uuesti ukse lahti teha, nagu on näha Euroopas ja ka Eestis. Praegu käimas olev leetrite puhang on käesoleva aasta esimese kuue kuuga toonud Euroopas üle 41 000 haigestunu ja 37 surmajuhtu.
Broniatowski DA, et al. Weaponized Health Communication: Twitter Bots and Russian Trolls Amplify the Vaccine Debate. Am J Public Health. 2018 Aug 23:e1-e7. doi: 10.2105/AJPH.2018.304567. link
- Ammu keelatud kemikaalid suurendavad laste autismi riski ka tänapäeval
- Mis rolli mängib lapse istumiskoht klassiruumis?
Rubriigid:Vaktsineerimine
Sildid:immuniseerimine, internetitrollid, trollimine, vaktsiinid, Vaktsineerimine
Sinu terve laps 