See postitus on kolmas ja võib-olla isegi kõige huvitavam koolikiusamise teemal. Esimesed olid kiusamise ohvritest ja kiusajatest. Ma ise ka varem ei teadnud, aga täiesti eraldi väikse grupi moodustavad lapsed, kes on ise nii ohvrid kui kiusajad. Kõigist lastest on neid umbes 5% või isegi vähem. Kolmest kiusamisega kokku puutuvast grupist on need lapsed kõige ebastabiilsemad ja ka tulevikus on nende väljavaated kõige hapramad.

Mida kujutavad endast ohvri/kiusaja kaksikrollis olevad lapsed?

Nagu nimigi ütleb, on need lapsed sellised, keda endid kiusatakse ja kes ise kiusavad teisi. Kas osad kiusajad satuvad mingil põhjusel teiste kiusajate ohvriteks või muutuvad mõned ohvrid ajapikku vägivaldseteks? Päris kindel pole, aga praegu kaldub teadlaste arvamus pigem teise suunda. Neid on kirjeldatud kui „provotseerivaid ohvreid“ või „agressiivseid ohvreid“, kellel on nii ärevaid kui agressiivseid käitumisjooni, kes sageli algatavad kaklusi ja kelle käitumine on tihti sotsiaalseid norme eirav ja teisi häiriv (1).

Kui puhtalt ohvreid on kirjeldatud kui pigem endassetõmbunuid ja ebakindlaid, siis ohvri/kiusaja kaksikrollis lapsed on kergesti endast välja minevad, kergesti vihastuvad ja agressiivsed, neil on kehv arusaamine emotsioonidest ja sotsiaalsetest suhetest. Neil on puudulik emotsionaalse reguleerimise võime ja napib ka täiskasvanute toetust, et kiusamisega muul viisil toime tulla kui et ise teiste suhtes agressiivseks muutuda. See on ehe näide sellest, kuidas kiusamine ilma tähelepanu ja sekkumiseta edasi levib (2).

Lapsed, kes vastusena kiusamisele hakkavad ise teisi kiusama, ei oska ilmselt ise teist valikut näha. Nende silmis on agressioon viis, kuidas asjad joonde ajada või oma enesetunnet vähemalt natukene parandada. Kiusamine võib olla neile vahend, mille abil saavutada mingisugune võim või sotsiaalne positsioon. Samas võivad nad olla kergesti ärritatavad ja manipuleeritavad; teised kiusajad ilmselt ka teavad, et need lapsed reageerivad teisiti ja tugevamini kui ülejäänud. See võib muuta nad kergeteks kiusamise sihtmärkideks, et „vaatame, mismoodi ta täna käitub“.

Ometi ei saa kõikidest kiusamise ohvritest ise kiusajaid. On leitud, et mingit rolli mängib seal laste enesehinnang. Lapsed, kellel oli 7. klassis kõrgem enesehinnang, kiusasid 8. klassis teisi suurema tõenäosusega, samal ajal kui kõige madalama enesehinnanguga lapsed hakkasid hiljem kiusama kõige väiksema tõenäosusega (3).

Ohvri/kiusaja kaksikrollis lastel on kohanemisprobleeme isegi rohkem kui teistel kiusamises osalevatel lastel (s.t puhastel kiusajatel või ohvritel) (4). Kui psüühikahäirete sümptomitega noorukid käituvad agressiivselt, siis pigem on nad nii ohvri kui kiusaja rollis. Sümptomitega noored on puhtalt kiusajad päris harva (5).

Kaksikrollis lastel on kodus tavalisest rohkem raskusi (6), nad on tihti pärit kehvalt järjelt perekonnast (2). Suurema tõenäosusega kasutavad neil kodus täiskasvanud vägivalda; mäletatavasti oli sama lugu ka puhaste ohvrite ja kiusajatega. Kiusamises mitte osalenud lastega võrreldes leidub vägivaldseid täiskasvanuid ohvrite peredes kolm korda, kiusajatel viis korda ja kaksikrollis lastel kuus korda tõenäolisemalt.

Nende vanemate suhtumine teismeliste alkoholitarvitamisse on keskmisest lubavam (1). Sageli on nad kodus ise õdede-vendade kiusamise sihtmärgiks (2).

Tihti on kaksikrollis laste vanemad kooliga tavalisest rohkem seotud (1). Vanemad võivad tunda, et nende lapsed on kiusamise ohvrid ja nad ei pruugi mõelda sellele, kuidas nende laps ise probleemi püsimisse panustab. See pole nüüd ohvri süüdistamiseks vaid pigem suhetevõrgustiku dünaamika mõistmiseks.

Õpetajad võivad neid lapsi pigem kiusajatena tajuda. Õpetajad ilmselt näevad nö „teist lööki“, kus vähesemate sotsiaalsete oskustega ja kergemini reageeriv laps juba reageerimas on. „Esimene löök“, kus sedasama last on provotseeritud, jääb märkamatuks. Sekkumist vajaksid tegelikult mõlemad momendid – ainult reageeriva lapse karistamine ei ole efektiivne, kui tähelepanuta jääb konflikti tegelik algataja.

Ohvri/kiusaja kaksikrollis laste tervis

Kuna kaksikrollis lapsi on teadustöödes eraldi välja tooma hakatud alles hiljuti, on nende kohta vähem teada, kui kiusajate ja ohvrite kohta. Varem laoti nad emba-kumba kahest grupist, kus nad tegelikult siis tulemusi natukene hägustasid (näiteks vasturääkivused ohvrite alkoholi tarvitamise kohta – osad uuringud ütlevad, et tõenäosus on suurem, osad, et väiksem; pigem tundub, et väiksem; suurem alkoholi tarvitamise risk võib tulla kaksikrollis laste arvelt).

Teada on, et kaksikrollis lapsed on kõige keerulisem grupp, kellel esineb kõige rohkem emotsionaalseid raskusi, käitumisraskusi ja suhtlemisprobleeme. Neil on halvem õppeedukus ja nad suitsetavad suurema tõenäosusega. Nende suhted klassikaaslastega on kehvemad ja nad tunnevad end üksildasemalt – puhtad kiusajad võisid mäletatavasti klassis mõnikord üsna populaarsed olla (1, 7).

Kõigist kiusamises osalevatest lastest on kaksikrollis lastel kõige rohkem anoreksia sümptomeid (23%-l võrreldes 6%-ga kiusamises mitte osalevate laste hulgas) ja samuti kõige rohkem liigsöömist (5%-l võrreldes alla 1%-ga kiusamises mitte osalevate laste hulgas) ja oksendamist, et kehakaalu säilitada (8).

Võttes arvesse kombinatsiooni sotsiaalsest isolatsioonist, kehvast akadeemilisest edust ja probleemsetest käitumistest, on need kõige kõrgema riskiga noored (1).

Mis saab kaksikrollis lastest tulevikus?

Jällegi – selle kohta on vähe teada. Võttes arvesse nende kehvemad sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, on tõenäoline, et nemad saavad elus kõikidest kõige halvemini hakkama (1).

Kiusamises mitte osalenutega võrreldes on neil täiskasvanueas rohkem probleeme tähelepanuga (4). Neil esineb kiusamises mitte osalenutega võrreldes kuus korda sagedamini tõsiseid haigusi ja haigustest aeglast paranemist. Neil on rohkem psühhiaatrilisi diagnoose: viis korda rohkem depressiooni, 14 korda rohkem paanikahäiret, naistel 26 korda tõenäolisemalt agorafoobiat (hirm suurte avaruste ja rahvarohkete kohtade ees) ja meestel 18 korda enam suitsidaalsust (6, 9). Nad on tõenäolisemalt olnud haiglaravil psühhiaatriliste probleemide tõttu (4). Nad suitsetavad teistest sagedamini, käituvad sagedamini riskantselt või illegaalselt (kuigi vähem kui puhtad kiusajad) (2).

Neil on kehvem majanduslik seis, tervis ja inimsuhted – isegi kui päritoluperekonna mõjusid arvestada, halvendab koolikiusamise kaksikroll ka iseseisvalt tuleviku väljavaateid (2).

Kokkuvõte

Koolikiusamise mõjud on otsesed, mitmetahulised ja pikka aega kestvad, kusjuures mõjud on kõige halvemad nendele vähestele lastele, kes on üheaegselt nii ohvri kui kiusaja rollis (6). Võrreldes kiusamise tsüklis mitte osalenud lastega on kõikidel kiusamisega kokku puutunutel rohkem vaimse tervise probleeme nii lapsena kui täiskasvanuna, neil on kehvem majanduslik seis ja nende suhted teiste inimestega on katkendlikud või lühiajalised.

Koolikiusamise ohvrite probleemid on nii lapsena kui täiskasvanueas pigem sissepoole suunatud (masendus, ärevus, suitsidaalsus). Kiusajad naudivad nii koolis kui täiskasvanueas kõigist paremat vaimset tervist, mis võib küll alla jääda kiusamise tsüklis mitte osalevate laste omale. Kui kiusamisse otsustavalt ei sekkuta, jääb kiusajatele mulje, et see ongi okei viis oma tahtmist saada, oma enesetunnet parandada ja teistele muljet avaldada. See omakorda tähendab aga täiskasvanueas rohkem teiste kiusamist töökohal ja lähisuhetes, rohkem kriminaalset käitumist ja sõltuvushäireid. Kõige halvemini saavad nii lapsena kui täiskasvanuna hakkama ohvri/kiusaja kaksikrollis olijad, kes justkui saaks mõlemalt poolt halva pärandi – nii sissepoole suunatud masenduse, ärevuse ja puuduliku suhtlemisoskuse kui ka agressiivsuse, kriminaalse käitumise ja sõltuvusainete kasutamise.

Kiusamise ohvrite puhul ei pea seda alati olema, aga kiusajate ja kaksikrollis laste puhul on üsna selgelt näha põlvkondadeülene kiusamise ahel, kus kodune kiusamine õpetab lapsi kiusajateks ja eluks vajalikud suhtlemisoskused omandatakse puudulikult. Ohvrid võivad, aga ei pruugi olla pärit kas viletsate suhetega, vägivaldsete või kehvemal majanduslikul järjel peredest. Mõnikord võivad koolikiusamise ohvriteks sattuda ka täiesti tavalistest peredest ja lihtsalt introvertsemad või eriliste huvidega lapsed.

Õnneks on maailmas olemas tõhusad kiusamisse sekkumise metoodikad, mida juba rakendatakse Eesti koolides ka. Arvestades, et me oleme koolikiusamise osas maailma tipus, on nende sekkumiste rakendamine väga teretulnud ja hädavajalik. Mündi teine külg on muidugi see, mis toimub kodudes. Meil on olemas ka päris lahedaid vanemahariduse programme, mida ma siin blogis ka jõudu mööda tutvustada püüan. Iga laps, kes kiusamise tõttu tulevikus oma potentsiaali ei realiseeri vaid koolist saadud psühhotraumadega tegelema peab, on meie ühiskonnale ja riigile suur kaotus.

Loe ka:

KiVa kiusamisvaba kooli programm: miniõpik lapsevanematele

Postitus koolikiusamise ohvrite kohta

Postitus kiusajate endi kohta

Viited

1. Nansel TR, et al. Bullying Behaviors Among US Youth: Prevalence and Association With Psychosocial Adjustment. JAMA. 2001 Apr 25; 285(16): 2094–2100. link
2. Wolke D, et al. Impact of Bullying in Childhood on Adult Health, Wealth, Crime and Social Outcomes. Psychol Sci. 2013 Oct;24(10):1958-70. doi: 10.1177/0956797613481608. link
3. Choi B, et al. Who Becomes a Bullying Perpetrator After the Experience of Bullying Victimization? The Moderating Role of Self-esteem. J Youth Adolesc. 2018 Aug 11. doi: 10.1007/s10964-018-0913-7. link
4. Sigurdson JF, et al. The long-term effects of being bullied or a bully in adolescence on externalizing and internalizing mental health problems in adulthood. Child Adolesc Psychiatry Ment Health. 2015; 9: 42. doi: 10.1186/s13034-015-0075-2. link
5. DuPont-Reyes MJ, et al. Patterns of Aggressive Behaviors Across Mental Health in Sixth Graders. J Interpers Violence. 2018 Aug 17:886260518793991. doi: 10.1177/0886260518793991. link
6. Copeland WE, et al. Adult psychiatric outcomes of bullying and being bullied by peers in childhood and adolescence. JAMA Psychiatry. 2013 Apr;70(4):419-26. doi: 10.1001/jamapsychiatry.2013.504. link
7. Juvonen J, et al. Bullying Among Young Adolescents: The Strong, the Weak, and the Troubled. Pediatrics. 2003 Dec;112(6 Pt 1):1231-7. link
8. Copeland WE, et al. Does childhood bullying predict eating disorder symptoms? A prospective, longitudinal analysis. Int J Eat Disord. 2015 Dec;48(8):1141-9. doi: 10.1002/eat.22459. link
9. Fujikawa S, et al. The Association of Current Violence from Adult Family Members with Adolescent Bullying Involvement and Suicidal Feelings. PLoS One. 2016 Oct 6;11(10):e0163707. doi: 10.1371/journal.pone.0163707. link

• Kuidas mõjutab koolikiusamine kiusajaid endid?
• Hea kehahoid aitab matemaatikaülesandeid paremini lahendada

Rubriigid:koolikiusamine, koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline

Sildid:kiusamine, koolivägivald, norimine