Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Hea kehahoid aitab matemaatikaülesandeid paremini lahendada

matemaatika sirgelt istumine kehahoid rüht õppeedukus kool arvutamine õppimineMatemaatikaülesannete lahendamine sirgelt istudes võib olla parem kui samade ülesannete lahendamine kössitades või lösutades. Seda eriti siis, kui tegemist on mingi äreva või pingelise situatsiooniga.

125 kolledžiõpilast pandi lihtsat matemaatikaülesannet lahendama: esialgu olid pooled kössis ja pooled istusid sirgelt ja 30 sekundi jooksul lahutati 964-st 7 ja siis veel 7 ja siis 7 ja no saate aru küll. Seejärel vahetati kehaasendid ja lahutati seitsmeid 843-st. Pärast hinnati ülesande raskust skaalal 0-10. Enne arvutama hakkamist vastasid õpilased küsimustele oma ärevuse taseme kohta eksameid tehes või matemaatikaülesandeid lahendades, samuti kirjeldasid nad arvutuste tegemise ajal esinenud stressi kehalisi sümptomeid.

56% õpilastest arvasid, et korralikult hea rühiga istudes on matemaatikaülesannete lahendamine kergem. Kössis asendis tehtud ülesannet hinnati selgelt raskemaks (6,2 palli) kui sirgelt istudes tehtud arvutusi (4,9 palli). Hea kehaasendi mõju oli väiksem nendele tudengitele, kelles ei tekitanud matemaatika erilist ärevust, aga ka nemad leidsid, et kössitades oli natuke raskem lahendada.

Töö autorid teoretiseerivad pikalt-laialt, miks see kehaasend sedasi tulemusi mõjutada võib. Näiteks, et kössitamine on kaitseasend, mis võib mälust esile kutsuda vanad negatiivsed mälestused ja automaatmõtted, mis pärsivad abstraktset mõtlemist. Ehk siis – kui kunagi varem on mõni vastik olukord olnud, kus ennast tahaks väga pisikeseks ära teha ja tõmmatud end kössi, toob seesama kehaasend kõik vanad ebameeldivused pinnale. Vanad head mõtted nagu „ma ei saa sellega hakkama“ või „matemaatika pole minu jaoks“ ja sealt edasi „ma ei saa kunagi millegagi hakkama“. Sellise negatiivsete mõtete ringi sees ongi raske midagi arvutada.

Hea kehaasend ilmselt aitab ka muudes stressirohketes olukordades peale arvutusülesannete lahendamise. Sportlased, muusikud või avalikkuse ees esinejad võivad kõik paremast kehaasendist kasu saada.

Peper E, et al. Do better in math: How your body posture may change stereotype threat response. NeuroRegulation, 2018; 5 (2): 67. doi: 10.15540/nr.5.2.67. link

Rubriigid:õppimine

Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s