Pillimängu õppimine teeb laste arengule head, see pole mingi uudis. Tänavu järjekordselt näitasid kaks uuringut, et muusikalise hariduse kasud ulatuvad kaugemale kui ainult see, et loodetavasti õnnestub mõned palad selgeks saada.
Klaverimängu õppimine parandab keeletaju
Hiinas uuriti 74 mandariini keelt rääkivat 4-5-aastast last, kes olid vaimse võimekuse poolest üpris ühetaolised ja kes varem polnud mingit muusikalist õpet saanud. Lapsed jagati kolmeks: poole aasta jooksul said osad kolm korda nädalas 45 minutit korraga klaveritunde; osad said samal ajaperioodil lugemistreeningut; kontrollgruppi jäid lapsed, kes midagi eraldi ei õppinud.
Ma pole küll ekspert, aga mandariini keeles võib sõnade tähendus muutuda, kui erineb nende ütlemise toon. Kuue kuu möödumisel eristasid pillimängu õppinud lapsed paremini selliseid mandariinikeelseid sõnu, mis olid häälikuliselt identsed, kuid erineva tooniga, samuti tegid nad paremini vahet vaid ühe konsonandi poolest erinevatel sõnadel. Vokaalide eristamisega said klaverit ja lugemist õppinud lapsed ühtviisi hästi hakkama, kontrollgrupp jäi neist küll pisut maha.
Kui lastele pandi pähe aju elektrit mõõtev kaadervärk (EEG), selgus, et klaverimängu õppinud lastel tekkis tugevam reaktsioon, kui nad kuulasid rida erineva helikõrgusega toone. Muud testid IQ, tähelepanu ja töömälu kohta ei näidanud gruppide vahel olulisi erinevusi.
On teada, et sõnade parem eristamine nõuab sõnade helilise struktuuri paremat taju, see on omakorda lugema õppimise oluline komponent. Ehk siis – pilliõpe ei pruugi keeleõppe koha pealt olla halvem kui eraldi lugemistunnid ja väikestel lastel võib see isegi osutuda tõhusamaks.
Kognitiivsed võimed ja akadeemilised tulemused
Hollandis jälgiti 147 algkooliõpilast erinevates koolides, mis kasutasid mingit Hollandi oma muusika õpetamise metoodikat. Kõik koolid jälgisid riiklikku algkooli programmi ja mõnedes olid lisaks täiendavad muusika- või kujutavate kunstide tunnid.
Muusikatundides alustati meloodia, taktimõõdu ja rütmi, samuti erinevate instrumentide tutvustamisest. Lapsed valisid endale pillid ja õppisid neid mängima; pille koju harjutamiseks lapsed ei viinud. Lisaks ühine musitseerimine, laulmine ja improviseerimine. Muusikatunnid toimusid 1-2 tundi nädalas.
Kujutava kunsti tundides õpetati üldisi teadmisi maalimise, skulptuuri ja kunstiajaloo kohta. Praktiliste tööde käigus kasutati erinevaid materjale maalimiseks ja voolimiseks/skulptuuride tegemiseks.
2,5 aasta möödudes hinnati hulga erinevate testide abil laste kognitiivseid võimeid nagu planeerimine, impulsside pidurdamine ja mälu, samuti vaadati koolide andmebaasidest nende akadeemilisi tulemusi.
Selgus, et muusikatunde saanud õpilastel oli kõigi teistega võrreldes märkimisväärne eelis. Neil oli tugevam verbaalne arutlusvõime, nad planeerisid, organiseerisid ja viisid ülesandeid lõpuni paremini, samuti olid neil paremad hinded. Seega ulatus muusika õppimise kasu hulga kaugemale ja täiesti mitteseotud valdkondadesse.
Ka kunstitundidest oli kasu: need aitasid parandada visuaalset ja ruumilist lühimälu.
Kuidas siis plokkflöödiga jääb?
Tundub nagu, et võiks pilliõpe ja laulmine mingil elementaarsel kodus harjutamist mitte nõudval tasemel alghariduse kohustuslik osa olla küll. Kasud on nii suured ja kaotada polegi nagu midagi. Kas just ilmtingimata plokkflööt, teisi lihtsamapoolseid pille on ju veel, klaver või ma ei tea, triangel.
Üle kogu maailma on (uuringute valguses veidi ebaloogiliselt) suund üha intensiivsema õppimise, akadeemiliste tulemuste taga ajamise ja suurema võistluslikkuse poole. Igasugused keeletunnid ja arendavad hobid algavad juba lasteaias. See toob kaasa muusika, kunstide ja spordi minimaalseks kokku surumise ja pilliõpet peetakse rohkem luksuseks, mitte aga inimese harmoonilise arengu üheks elementaarseks osaks.
Viited
- Nan Y, et al. Piano training enhances the neural processing of pitch and improves speech perception in Mandarin-speaking children. Proc Natl Acad Sci U S A. 2018 Jul 10;115(28):E6630-E6639. doi: 10.1073/pnas.1808412115. link
- Jaschke AC, et al. Longitudinal Analysis of Music Education on Executive Functions in Primary School Children. Front Neurosci. 2018 Feb 28;12:103. doi: 10.3389/fnins.2018.00103. link
- Hea kehahoid aitab matemaatikaülesandeid paremini lahendada
- Haigus ei küsi aega, viletsus ei vaata pääva
Rubriigid:õppimine, kõne areng, koolieelik, koolilaps, teismeline
Sildid:õppeedukus, õppimine, muusika õppimine, muusikakool, muusikaline haridus, pilliõpe
Sinu terve laps 