Gripi vastu vaktsineerimise aeg on jälle käes. Teadupoolest on gripiviirus ülikiiresti muutuv (kas mul on ülikoolist õigesti meeles, et iga nelja tunni möödudes on viiruse RNA juba oluliselt muteerunud?) ja igal aastal vahetuvad ringlevad tüved ja sellepärast on alatasa vaja uuesti ja uuesti muudkui vaktsineerida. Iga-aastased sutsud pole mingi lust (eriti süstikartjatele nagu ma ise) ja seetõttu tegeletakse aktiivselt niisuguse universaalse gripivaktsiini välja töötamisega, mis annaks pikaajalise immuunsuse paljude või kõigi gripi tüvede vastu. Selles mõttes on kogu maailma pilgud pööratud Oxfordi poole. Mida seal tehakse?
Praegu kasutusel olevad vaktsiinid töötatakse välja gripiviiruse pinnaantigeenide (välispinnal olevate valkude) põhjal, mis aga muutuvad kiiresti. Muutlikud pinnamolekulid ongi põhjus, miks gripp kogu aeg inimese (ja linnu, sea, koera, hobuse, kassi, vaala) immuunsüsteemi eest plehku paneb – iga uue molekuli tundma õppimise peale kulub immuunsüsteemil kaks nädalat, aga selle ajaga on haigus juba ammu käes. Uus vaktsiin kasutaks aga gripiviiruse tuuma antigeene, mis on hoopis püsivamad.
Aastatel 2006-2007 võeti vereproovid 88 lapselt vanuses 6-12-aastat, kes ilmselgelt olid juba elu jooksul mõne gripi põdenud. Kõigepealt õnnestus näidata, et nende laste veri suudab reageerida selliste gripitüvedega, mis olid ringluses ammu enne laste sündi, näiteks 1977. või 1934. aastal. Ehk siis mingi sarnane komponent pidi nende aastate grippidel olema. Matemaatikud mudeldasid siis viiruse valkusid ja püüdsid kõige stabiilsemad leida. Leitigi mitmed variandid, mis aeg-ajalt korduvad (vt pilti uuringust). Näiteks üks niisugune leitud valgu järjestus oli gripiviiruse poolt korduvalt ja korduvalt taaskasutuses alates 1918. aastast (1933, 1934, 1943, 1957 ja vahemikus 1995-2008).
Pilt uuringust. Viis sagedamini esinevat aminohapete järjestust ühest gripiviiruse valgust. Mõned positsioonid on väga stabiilsed, mõned on püsivas muutumises.
Lihtsustatult – ka need suhteliselt stabiilsed molekulid ajapikku muutuvad, aga mingi intervalli järel korduvad ühed ja samad mutatsioonid või gripiviirus nagu taaskasutab vanu versioone iseendast. Kui nüüd need vähesed erinevad versioonid kõik ühe vaktsiini sisse kokku panna, võikski universaalne gripivaktsiin valmis olla.
Järgmise sammuna võeti sagedamini korduvad versioonid nendest valkudest, need pandi vaktsiini sisse ja vaktsineeriti kolmekümmet hiirt. Leiti, et sarnaselt laste veredega, tõi ka hiirte vaktsineerimine kaasa immuunsüsteemi oskuse reageerida nende samade 1934. ja 1977. ja 2006. jm aastate gripitüvede vastu.
See kõik on muidugi üks väike kild eeltööd päris vaktsiinini jõudmisel. Teine suur erinevus seniste vaktsiinidega võrreldes on see, et kui praegu kasutusel olevad vaktsiinid tekitavad immuunvastusena antikehi, siis uus vaktsiin ergutaks hoopis viirusvastaseid T-rakke. Varasemates uuringutes on näidatud, et niisugused T-rakud suudavad võidelda rohkem kui ühe viiruse tüübi vastu (samas kui antikehad on disainitud väga konkreetselt ühe kindla molekuli ära tundmiseks).
Teadlased arvavad, et sarnast lähenemist võiks kasutada ka näiteks HIV või C-hepatiidi viiruse vastu vaktsiini välja töötamiseks, samuti unistavad nad juba tavalise „külmetuse“ vaktsiini välja töötamisest. Lisaks vähemale süstimiste arvule oleks sedasi välja töötatud vaktsiine ka märkimisväärselt odavam toota kui praegust iga-aastast prognoosimist, kombineerimist ja kasvatamist nõudvat muutlikku vaktsiini.
Kliiniline uuring algamas
Mullu sügisel kuulutati (kindlasti suure uhkusega, sest see on esimene kord, kui universaalse gripivaktsiini katsetustega jõutakse I faasist kaugemale), et alustatakse katseisikute värbamist IIb faasi uuringusse. Algavasse etappi planeeritakse vähemalt 2000 inimest vanuses 65+ (selles eagrupis on tavalise gripivaktsiini tõhusus ainult 30-40%). Tänavu jaanuaris panid juba esimesed 900 inimest end kirja ja katsetused peaks algama nüüd talvel.
Kui pika ja kui tõhusa immuunsuse uus vaktsiin tekitada suudab, seda pole muidugi enne katsete ja jälgimisperioodide lõppu võimalik teada. Isegi kui immuunsus ei püsi kogu elu, siis näiteks ka puukentsefaliidi moodi mõneaastase vahega süstimine oleks parem kui igal sügisel. Aga mingit garantiid, et uuringust üldse positiivsed tulemused saadakse, tegelikult pole. Peab lihtsalt pöidlad pihus hoidma ja ootama.
Tänavune vaktsiin on aga kohal ja saadaval. Lubatud alates kuue kuu vanusest.
Thompson CP, et al. A naturally protective epitope of limited variability as an influenza vaccine target. Nat Commun. 2018;9:3859. doi: 10.1038/s41467-018-06228-8. link
Rubriigid:esimene eluaasta, hingamisteed, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, teismeline, Vaktsineerimine
Sildid:astma, gripiviirus, gripp, immuniseerimine, köha, kopsupõletik, palavik, vaktsiin
Sinu terve laps 