Terviseameti seire andmetel on praegu meil kõige rohkem ringlemas rinoviirused. Kiiremad on ilmselt selle juba oma peas eesti keelde ära tõlkinud – ninaviirused. Nagu nimigi arvata lubab, tekitavad need peamiselt nohu, hoopis vähem igasugust kurguvalu või köha. Ingliskeelses aimekirjanduses mõnikord väidetakse, et nn tavaline külmetus ongi rinoviirusnakkus. Ma päris kindel poleks, kuhu jäävad siis kõik teised adeno-, entero-, paragripi-, RS-, korona-, metapneumo-, boka- ja muud viirused, mis samamoodi köha, nohu ja palavikku tekitada oskavad? Minu peas on nad kõik üks „tavaline külmetus“. Aga enne kui kurjemad viirused kohale jõuavad, on paras aeg tegeleda profülaktikaga ja lapsed hea nuuskamistehnikaga varustada.
Esiteks: milline on õige nuuskamise tehnika? Kata nina taskurätikuga, vajuta sõrmega üks ninasõõre kinni ja puhu läbi teise nina nii vähese jõuga kui võimalik. Kui tatt tuleb ninast välja, siis pühi see taskurätikuga ära. Korda teise ninapoolega sama. Kui oled lõpetanud, viska taskurätik minema. Kuigi riidest taskurätid on loodussõbralikumad, aitab ühekordsete taskurättide kasutamine pidurdada pisikute levikut. Pärast nuuskamist võib nina alla panna tavalist niisutavat kreemi, et natukene kaitsta õrna nahka punetuse ja valulikkuse eest.
Nuuskamist tuleks õpetada sellisel ajal, kui laps on terve ja nina hingab vabalt. Nagu kõik muu lastega seonduv, võiks ka see õpetus olla mänguline ja lõbus. Esiteks võiks last õpetada suu kaudu puhuma. Umbes aastased võivad juba hakkama saada seebimullide puhumisega või läbi kõrre joogiklaasi mullide puhumisega või (julgemate vanemate puhul) tordiküünalde puhumisega – nendest tasukski alustada. Kui suuga puhumine on juba käpas, siis saab edasi liikuda nina kaudu puhumiseni. Ka siin võib kasutada loomingulist lähenemist – võib proovida läbi kõrre mulle puhuda, aga juba mitte suu, vaid ninaga. Suu kinni, üks ninapool kinni (selle osas peab ilmselt vanem assisteerima), teise ninasse joogikõrs ja puhuma. Võib võtta pabertaskurätiku, selle vastu nina panna vabalt ja siis kui läbi nina puhuda, taskurätik liigub (proovisin just ise, on küll sedasi võimalik). Võib sama rätiku väikesteks tükikestena laua peale panna ja siis laps proovib ninaga puhuda sedasi, et tükid lendaksid.
Nuuskamine on igal juhul kasulik oskus ja päästab nii vanema kui lapse tatipumbaga möllutamise vaevast. Edulood ja tõhusad nipid võib postitada kommentaaridesse.
Rubriigid:kõrva-nina-kurguhaigused, koolieelik
Sildid:külmetus, nohu, nuuskamine, riniit, tatt
Sinu terve laps 