Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kas lapsed võivad olla veganid?

vegan taimetoitlane veganlus taimetoitlane söömine toitTäna on ülemaailmne veganite päev. Selle puhul teen algust teemaga, mis mind juba tükk aega nülib. Nagu üks hea väitlus alati peaks algama, defineerime kõige pealt mõisted. See on oluline, et ei tekiks edasises jutus möödarääkimisi.

Taimetoitlus ehk vegetaarlus on üpris lai mõiste, mis hõlmab peamiselt taimset päritolu toiduainete söömist, aga erinevate taimetoitlaste menüüs võib leiduda ka erineval määral loomseid toiduaineid. Sõltuvalt sellest, mis ühe või teise taimetoitlase menüüs nö „lubatud“ on, jagatakse neid laktovegetaarlasteks (söövad piimatooteid), ovovegetaarlasteks (söövad muna), peskovegetaarlasteks (söövad kala), pollovegetaarlasteks (söövad linnuliha) ja siis nende erinevad kombinatsioonid, näiteks lakto-ovo-peskovegetaarlased võivad süüa nii piima, muna kui kala, aga välistavad lindude ja imetajate liha. Lisaks on radikaalsemad variandid nagu fruitarianism (söövad ainult puuvilju), toortoitumine (kõik taimsed toidud on kuumtöötlemata). Täistaimetoitlus (mida üldiselt veganluse all mõeldakse) on niisugune taimetoitluse variant, kus on välistatud kõik loomset päritolu toidud, s.t. ei mingit liha, piima, muna, aga ka mitte mett, želatiini või muid loomseid saadusi. Lisaks on veel olemas fleksitaarlus, kus oma kodus ollakse taimetoitlane/vegan/mis iganes variant, aga külla minnes või koolis või kohvikus süüakse seda, mis on ja ei afišeerita oma personaalseid toitumiseelistusi. Fruitarianism ja toortoitlus ei ole lastele sobivad.

Veganlus on täistaimetoitlusest veel samm edasi selline üldisem elufilosoofia, mis välistab loomset päritolu tooted ka igal pool mujal – kohe pähe tulevast karusnahkade vältimisest kuni selleni, et ei kasutata loomade peal testitud kosmeetikat, ei osteta näiteks lanoliini sisaldavaid kreeme-salve (lanoliin on lammastelt saadud rasvaine), mereelukatest vm loomsetest allikatest toodetud toidulisandeid, välistatud on loomade pildistamine loomaaias või koduloomade pidamine (võin eksida, aga umbes sellise põhjendusega, et kuidas peremees teab, et see loom just temaga koos tahab elada). Palju rõhutatakse ka keskkonnakaitse aspekti. Ehk siis veganlus ei ole ainult toitumine vaid laiem ja üldisem maailmas olemise viis. Ma tänases postituses nendel muudel aspektidel väga ei peatu, võtan laste aspektist ette ainult toitumise küsimused.

Lühidalt vegantoitumisest

Veganite toidupüramiidi kuulub viis toidugruppi pluss toidulisandid. Viis toiduainete gruppi on puuviljad ja marjad, köögiviljad, kaunviljad, pähklid-seemned ning täisteraviljad. Lisaks peavad veganid kindlasti võtma juurde vitamiin B12, sest seda ei sisalda looduses mitte mingisugused taimsed tooted. Teine võimalus vitamiin B12 saamiseks on sellega rikastatud toiduained, mida Eestis väga palju ei ole, mujal maailmas on tüüpiliseks vitamiin B12-ga rikastatud toiduks hommikusöögihelbed. Käisin umbes aasta tagasi uurimas, terve Selveri hommikuhelveste leti kohta oli üks bränd, kuhu seda lisatud oli.

Lisaks B12-le, mida absoluutselt kindlasti peab saama kuskilt mujalt kui taimedest, peavad veganid hoolikalt planeerima ka selle, kuidas nad saavad piisava koguse toiduenergiat, D-vitamiini (meie kliimas siiski sageli toidulisanditest), rauda, kaltsiumi, tsinki, joodi, seleeni, oomega-rasvhappeid ja kõiki asendamatuid aminohappeid. Samuti võib üllatuslikult tekkida küsimus A-vitamiiniga, sest karotenoididest (mis tüüpiliselt sisalduvad taimsetes toitudes) A-vitamiini tegemise ensüüm on meie piirkonna inimestel sageli muteerunud ja see konversioon ei tööta korralikult. Nendel inimestel võib veganina kujuneda A-vitamiini puudus.

Kõikide nende ülalloetletud asjade saamine vegandieedist on hoolika planeerimise korral võimalik, aga mündi teine pool on see, et meil juba niigi diagnoositakse Eestis umbes 2000 lapsel aastas rauapuudusaneemia ja 1000 lapsel veel muud toitumisega seotud probleemid, kõige sagedamini D-vitamiini puudus ja vitamiin B12 puudus. Suurem jagu neist on segatoidulised lapsed. Veganlus paneks defitsiitide kujunemise riskigruppi veelgi suurema hulga lapsi, kusjuures suur hulk ülalpool loetletud asjadest (tsink, jood, seleen, oomega-rasvhapped, asendamatud aminohapped, A-vitamiin) on niisugused, et me ei saa neid mingite igapäevaste analüüsidega üldse mõõtagi.

Toitumisjuhendid

toitumissoovitusedEesti riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused ütlevad väga selgelt:

„Kõik lastele meditsiinilise näidustuseta vanemate vm poolt rakendatud piiratud toitumise variandid on aga kasvava lapse jaoks ohtlikud. Laste puhul on tekkiv probleem tihti eluaegse tagajärjega, näiteks imiku- või väikelapseas joodipuudusest tingitud alaareng. [—] Seega, kõikvõimalike enesepiiratud toitumisviiside pealesurumine imikutele ja väikelastele, samuti rasedatele, ei ole millegagi õigustatud ja on tõsiselt ohtlik.“

Põhjamaade toitumissoovitused ütlevad, et hästi planeeritud veganlus, lakto-ovo-vegetaarlus või laktovegetaarlus peaks suutma katta laste ja noorukite energia- ja toitainevajaduse, aga lisaks tuleb võtta vitamiin B12 ja vitamiin D preparaate. Samas ütlevad nad ka väga selgelt, et uuringuid veganlaste kohta on vähe ja mõned veganlapsed kasvavad teistest aeglasemini.

On ka igat sorti teisi konsensusdokumente ja kirjanduse ülevaateid, aga väga palju erinevat nad ei ütle: oluline on hooooolikas planeerimine ja toidulisandite tarvitamine. Ülevaadetest siiski ka tuleb välja, et toidulisandite tarvitamine ei ole alati eeskujulik ja on mõnedel puhkudel selgelt probleemiks.

Praktikas tekkivad probleemid

Lapsed söövad, nagu nad söövad. Mõnel lapsel on see nn sensoorne ülitundlikkus (see, kui toit ei maitse või toidu tekstuur on vastuvõetamatu) väga tugevalt väljendunud ja piirab lapse toitumist oluliselt. Niisuguste laste puhul muutub ka kõige hoolikam menüü planeerimine täiesti mõttetuks, kui laps seda grammi täpsusega paika pandud toitu lihtsalt keeldub söömast.

Laste aju vajab energiat kordades rohkem kui täiskasvanute aju. Lapsed vajavad oma kehamassi kohta ka täiskasvanutest rohkem mitmeid toitaineid. „Teistest lastest keskmiselt veidi väiksemad“ lapsed on sisuliselt ju kasvupeetusega lapsed. Minu teada pole keegi teinud vegan-laste kognitiivse võimekuse uuringut, mind tegelikult see väga huvitaks. Aju arengut mõjutavad nii vitamiin B12, oomega-rasvhapped, üldine rasvhapete vähesus kui ka lihtlabane energiadefitsiit.

Hoolikalt planeeritud veganlus on tegelikult ka üsna kallis lõbu ja pole kättesaadav sugugi mitte kõikidele peredele. Hoolikalt planeeritud vegandieeti ei ole üldiselt võimalik koostada ka puhtalt Eestist pärit taimede najal, näiteks seleeni saamiseks on head parapähklid, rasvhapete saamiseks avokaadod ja raua saamiseks granaatõunamahl, mis pole ükski meie kohalik toode.

Soomes, keda Eesti veganid palju eeskujuna näiteks toovad, suunatakse kõik lastega veganpered toitumisnõustamisele, neid jälgitakse ja nõustatakse korduvalt. Meil toimub selle osas paras anarhia ja arstide hulgas levivad kuulujuttudena üsna õudsed lood koduõppel vegan-laste kohta, kes arstide vaateväljast mõnikord aastateks kaovad ja siis kasvupeetusega ja kõigi vitamiinide defitsiidiga välja ilmuvad.

Eelmisel aastal ilmunud ühes kirjanduse ülevaates öeldakse, et ka veganid pole mingi homogeenne seltskond, seda näen ma ka oma praktikas. Mõned on väga hästi informeeritud ja planeerivad kõike täpselt, samas mõne jaoks piirdub taimetoitlaseks olemine youtube’ist loomapiinamise videote vaatamise ja Circle K veganwrapiga, mingist planeerimisest või toidulisanditest pole kuuldud ja ei huvita ka.

See viimane, ma arvan, on väga suur probleem. Kui veganitega rääkida, siis igasugusest ebasobivast planeerimisest nad ennast distantseerivad. Keegi ei võta vitamiin B12? – „See pole veganlus.“ Keegi toitub ainult bataadikrõpsudest ja makaronidest? – „See pole veganlus.“ Ühest küljest propageeritakse veganlust aktiivselt, käesolevalgi nädalal sai Selverist ajakirja Vegan tasuta, aga nii kui probleemid tekivad, siis sellest end distantseeritakse. Kusjuures nende endi propaganda ei ole tasakaalustatud. Linnulennult veganite ajakirja sirvides oli toidulisandite tarbimisest juttu ainult ühes artiklis – Eesti veganite hulgas läbi viidud uuringu tutvustuses (kus jällegi leiti, et teadlikkus toidulisandite vajadusest ja tarvitamise tase võiks olla paremad).

Need kõik on reaalsed riskid, mitte mingi suvaline teoreetiline mula. Maailmas on rohkem kui üks juhtum, kus radikaalsed veganvanemad tapavad oma imiku, toites neid rinnapiima või piimasegu asemel mandli- ja sojapiimaga. Mul oli hiljaaegu üks sportlasest teismeline noormees hemoglobiiniga 87. Ma polegi veel päris sotti saanud, millega ta täpselt tegeles, aga ema sõnul ta igatahes oma toitumist ise reguleeris. Kusjuures ilmselgelt oli tegemist toitumisest tingitud aneemiaga, mis raviga kiirelt korrigeerus. Ja kui siia nüüd tulla “see pole veganlus” jutuga, siis tegelikult on see kõik üks kontiinum, mille ühes otsas on taimse toidu osakaalu suurendamine (mis on väga ok) ja teises otsas radikaalne veganlus ja selle propaganda. Kampaaniatest võetakse vastu ainult üks lühike lööklause, milleks on “veganlus on okei” ja kõik hilisem “võtke toidulisandeid” või “planeerige hoolikalt” läheb kaotsi. Tagajärgi aga näen mina oma kabinetis ja halvimal juhul kannavad neid tagajärgi oma kehas lapsed terve oma elu.

Kokkuvõte

Menüüs taimse toidu osakaalu suurendamisel on palju väga tugevaid positiivseid argumente. Mitmete tervisenäitajate poolest on taimetoitlased/veganid segatoidulistega võrreldes keskmisest paremas seisus. Aga inimesed on liigina omnivoorid. Liha või kala söömine on meie toitumise normaalne osa. Põlisrahvaste hulgas täistaimetoitlust mitte kuskil dokumenteeritud ei ole. Kõigist vastavasisulistest koolitustest hoolimata ei ole keegi suutnud mulle maha müüa ideed, et normaalne oleks (endale ja) lastele rakendada niisugust dieeti, millesse on juba automaatselt sisse kirjutatud toidulisandite tarbimine.

Ma isiklikult loodan, et Põhjamaade järgmised juhendid tõmbavad konservatiivsemaks ära ja et Eesti omad jäävad oma senise mõistlikkuse juurde. Veganlus on minu silmis laste jaoks liiga radikaalne ja liiga paljude probleemidega.

Rubriigid:esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, taimetoitlus, teismeline

Sildid:, , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s