Eelmisel isadepäeval kirjutasin üksikisade tervisest. Aastaga pole midagi muutunud, üksikisad on täpselt sama nähtamatu ühiskonnagrupp. Täna võtsin välja mõned isade ja laste tervise seoste kohta ilmunud huvitavamad killud.

 

 

Kui isad teevad trenni, on lapsed tervemad isegi täiskasvanutena

Hiirtel läbi viidud katses (1) söödeti isasloomadele kolme nädala jooksul kas normaalset või kõrge rasvasisaldusega toitu. Mõlemas grupis olid osad loomad n-ö istuva eluviisiga ja osad said vabalt ringi joosta ja neil oli puuris oma jooksuratas. Kolme nädala möödumisel said hiired pojad, kes kõik ühe aasta jooksul sõid normaalset toitu ja olid istuva eluviisiga.

Vahemärkusena: ma tõesti ei tea, kuidas hiirtel seda istuvat eluviisi matkitakse, ilmselt kuidagi puuri manipuleerimisega. Hiired saavad suguküpseks umbes 35 päeva vanuses, kusjuures ka pärast seda toimub veel suhteliselt kiire küpsemine enamuse bioloogiliste protsesside osas kuni kolme kuu vanuseks saamiseni, nii et täiskasvanueaks võib neil enam-vähem kolme kuud lugedagi. Eakad hiired on kuskil 18-24 kuu vanused. Siin jälgiti hiirte teist põlvkonda järelikult üsna keskeani välja.

Leiti, et vabalt ringi joosta saanud isasloomade järglastel oli parem suhkruainevahetus, nad olid madalama kehakaalu ja väiksema rasvamassiga. Üsnagi ootuspäraselt oli kõrge rasvasisaldusega dieedil olnud isasloomade järglastel kehvemad tulemused, aga isade ringijooksmine põhimõtteliselt tühistas selle mõju. Kui isa sai trenni teha, ka kõrge rasvasisaldusega dieedil olles, võis nende järglastel näha paremat ainevahetuse profiili isegi veel täiskasvanueas.

Lisaks leiti, et trenn põhjustas muutusi isasloomade spermatosoidides – muutused olid just sellised, mis surusid maha kehva toitumise mõjud, et neid ei saaks järglastele üle kanda. Muutused ei tekkinud mitte DNA tasemel (mis on nagu raamat), vaid RNA osas (mis otsustab, milliseid peatükke lugema hakatakse).

Tõenäoliselt käivad sarnased mehhanismid ka inimestel. On teada, et meeste ülekaalulisus mõjub halvasti testosterooni tasemele, spermatosoidide arvule ja nende liikuvusele ning vähendab elusate järglaste arvu.

Vanemate isade lastel on tõusnud mitmed varase ea terviseriskid

USAs analüüsiti kümne aasta elussündide andmeid (2). Vanemate laste isadel oli suurem risk mitmeteks terviseprobleemideks vahetult sünnijärgses perioodis. Isade vanus mängis rolli ka ema tervise koha pealt raseduse ajal. Kui seni on väga palju uuritud emade tervise, vanuse ja toitumise mõju laste tervisele, siis nüüd järjest enam selgub, et tervete laste saamine on ikkagi meeskonnatöö.

Analüüsiti enam kui 40 miljoni sünni andmeid, kusjuures lisaks isa vanusele võeti arvesse ka teisi vastsündinu tervist mõjutavad tegureid nagu rass, vanemate haridustase, perekonnaseis, suitsetamine, ema vanus ja tervishoiuteenuste kättesaadavus. Selgus, et üle 35-aastaste isade lastel hakkasid varase vastsündinuea probleemide tõenäosused suurenema: madal sünnikaal, krambid, intensiivravi või hingamisaparaadi vajadus kohe pärast sündi. Üldiselt leiti ka, et mida vanem isa, seda kõrgemad riskid. Võrreldes noorte isadega (vanuses 25-34 aastat) tõstis isa vanus 45+ enneaegse sünni riski 14%, isa 50+ tõstis beebi intensiivravi vajaduse riski 28%.

Hirmutavatest protsentidest hoolimata olid enamus lastest terved ja nende terviseprobleemide esinemissagedus tegelikult madal, nii et paljalt isa vanus pole veel mingi põhjus eluplaane muutma hakata. Isaks saamise vanus järjest tõuseb, USAs umbes 10%-l beebidest on isa vanuses 40+, kusjuures neli aastakümmet tagasi oli see protsent ainult 4.

Teadlasi üllatas aga, et isa vanus mõjutas ka seda, kas emal kujuneb raseduse ajal diabeet või mitte. Isade vanus 45+ suurendas rasedusdiabeedi tõenäosust 28%. Millised bioloogilised mehhanismid siin täpselt mängus on, pole teada, aga oletatakse juba, et ilmselt on platsental mingi roll. Tegelikult me ju teame, et kui naisel on olnud rasedusdiabeet, on tal hilisemas elus ka kõrgenenud risk tavalise teist tüüpi diabeedi kujunemiseks, mind küll huvitab, kas siis isa vanus mõjutab seda ka?

Mehe vananedes kuhjuvad spermatosoidide DNA-sse muutused kiirusega umbes kaks mutatsiooni aastas. Sellest hoolimata tõusid beebide riskid pärast isade 35-aastaseks saamist järsult. Siin on palju, mida edasi uurida.

Rõõmsad lapsepõlvemälestused toovad parema tervise

Ja isadepäevaks lõpetan helgel toonil: inimestel, kellel on lapsepõlvest soojad mälestused, eriti suhetest oma vanematega, on parem tervis, vähem depressiooni ja võimalik, et ka vähem kroonilisi haigusi juba ka vanemas täiskasvanueas.

Varasemad uuringud on näidanud selget seost heade mälestuste ja hea tervise vahel noorematel täiskasvanutel: paremad suhted tööl ja isiklikus elus, vähem sõltuvusainete tarvitamist, vähem depressiooni ja vähem kehalise tervise probleeme. Nüüd uuriti juba eakamaid täiskasvanuid. Ja jällegi – varem on uuringutes rõhk asetatud pigem emadele, nüüd uuriti mõlemaid vanemaid.

Kokku võeti andmed kahest suurest uuringust kokku üle 22 000 osalejaga. Esimeses uuringus jälgiti täiskasvanuid 40ndate eluaastate keskpaigast alates 18 aasta vältel; teises jälgiti 50ndates täiskasvanuid kuue aasta jooksul. Küsimustikes oli uuritud, kuidas nad ise tajusid vanemate kiindumust, enda tervist, kroonilisi haigusi ja depressiivseid sümptomeid.

Mõlemas suures uuringugrupis tuli selgelt välja, et mida rohkem oli meelde jäänud isa toetust, seda vähem depressiivseid sümptomeid kogeti. Ema hellus tõi kaasa parema füüsilise tervise ja vähem depressiooni. Kehaliste krooniliste seisundite osas nagu kõrgvererõhktõbi, diabeet või kilpnäärmehaigused pole väga selget pilti. Ühes uuringus leiti, et haigusi oli vähem nendel inimestel, kellel oli rohkem helgeid mälestusi, teises uuringus vahet ei leitud. Tegelikult oli neid kroonilisi haigusi uuringutes kokku üldse vähe ja sellepärast ei pruugitud olulist erinevust veel üles leida.

Teadlasi rabas kõige rohkem see, kuidas vanemate mõju elu jooksul üldse ei tuhmu – osalejad meenutasid ju sündmusi, mis olid toimunud mõnikord üle 50 aasta tagasi. Võiks ju arvata, et aja jooksul järjest vähem tähtsust jääb varastele lapsepõlve mälestustele, aga nii ei paista olevat.

Käesolevas uuringus tuli tugevam seos välja emade hellusega, aga see võib muutuda. Siin uuritud inimesed tulevad veel sellest ajast, kui lapsi kasvatasid põhiliselt emad ja kultuurilised normid polnud veel muutuma hakanud. Tänased isad osalevad laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemises hoopis enam, aga kui palju see lapsi mõjutab, selgub nähtavasti alles 50 aasta pärast.

Head isadepäeva! Tõuske nüüd ekraani tagant ja minge oma lastega koos helgeid mälestusi looma 🙂

Viited

1. Stanford KI, et al. Paternal Exercise Improves Glucose Metabolism in Adult Offspring. Diabetes. 2018 Oct 21. pii: db180667. doi: 10.2337/db18-0667. link
2. Khandwala YS, et al. Association of paternal age with perinatal outcomes between 2007 and 2016 in the United States: population based cohort study. BMJ. 2018 Oct 31;363:k4372. doi: 10.1136/bmj.k4372. link
3. Chopik WJ, et al. Retrospective memories of parental care and health from mid- to late life. Health Psychol. 2018 Nov 5. doi: 10.1037/hea0000694. link

• Kuidas lapsele jalanõusid valida?
• HPV vaktsiinid on ohutud

Rubriigid:kõik vanused, Liikumine

Sildid:isa, isapuhkus, vanemaks olemine