Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kas gluteeniga alustamise vanus mõjutab tsöliaakiasse haigestumist?

gluteen tsöliaakia nisuvalk gluteeni talumatus nisu rukis oder imiku toit toitumine beebiTsöliaakia ehk gluteeni talumatus on päriliku eelsoodumusega krooniline haigus, mille puhul nisuvalk ehk gluteen vallandab immuunsüsteemi vale reaktsiooni. Keha kaitsesüsteemid ründavad peensoole limaskesta ja selle tagajärjel kaotab peensoole limaskest oma normaalse kuju, muutub siledaks ja õhukeseks ja sealt ei imendu toitained enam normaalselt. Tsöliaakia ainus ravi on gluteenivaba dieet; ravimata haiguse korral tekivad hulk probleeme seoses toitainete puudusega, aga pikema perioodi peale on tõusnud ka soolevähi kujunemise risk.

Kui vahepeal arvati, et gluteeni varane alustamine imikueas soodustab tsöliaakia teket ja nisu või manna alustamist on soovitatud sättida kuhugi kindlate elukuude paiku, siis 2014. aastal näidati, et toitude ajastamine väga tähtsust ei mängi ja haiguse kujunemisel juhtrolli mängib geneetiline foon. Samuti uuriti, kas imikute rinnaga toitmise kestus kuidagi tsöliaakia kujunemist mõjutaks – ja vastus on sama, geenid mängivad rolli rohkem kui keskkond.

Esimesse, Hollandis läbi viidud uuringusse (1) haarati Euroopast ja Iisraelist sellised lapsed, kellel oli vähemalt ühel esimese astme sugulasel diagnoositud tsöliaakia ja kellel olid endal olemas teatud tsöliaakiaga seotud geneetilised riskimarkerid. Kokku leiti 944 niisugust kõrge geneetilise riskiga last.

Lapsed jagati juhuslikkuse alusel nii, et osad said gluteeni (200 g nisugluteeni ja 1,8 g laktoosi; 475 last) ja osad said platseebot (2 g laktoosi; 469 last) iga päev alates 16 nädala vanusest 8 nädala vältel. Lastel mõõdeti regulaarselt tsöliaakiaga seonduvate antikehade olemasolu ja lõpuks loeti kokku, kui paljudel lastel oli kolme aasta vanuses diagnoositud tsöliaakia.

Uuringu lõpuks olid kõik lapsed saanud 3-6 aasta vanuseks. Tsöliaakiale iseloomulikud sümptomid olid 52-l gluteeni saanud ja 53-l platseebot saanud lastest. Kolme aasta vanuseks saamisel oli tsöliaakia diagnoos uuringutega korrektselt kinnitatud 5,9%-l gluteeni saanud lastest ja 4,5%-l platseebot saanud lastest, kusjuures statistiliste analüüsidega ei leitud, et see oleks mingi oluline erinevus. Erinevust gruppide vahel ei olnud ka tsöliaakiale iseloomulike autoantikehade taseme osas. Rinnaga toitmise kestus, olgu siis ainult rinnapiim või juba lisatoidu kõrval ka koos gluteeniga, ei mõjutanud tsöliaakia avaldumist ei gluteeni ega platseebot saanud gruppides.

Järelikult pole kõrge geneetilise tsöliaakia riskiga lastel mingit olulist erinevust, kas gluteeni väikeste kogustega alustada 4 või 6 kuu vanuses – kolmeaastaseks saades on haigestumine ühesugune erinevate toitumisskeemide korral.

Teine uuring korraldati Itaalias (2), et jälle kontrollida sama oletust, et gluteeni hilisem alustamine kaitseb tsöliaakia eest. 832 vastsündinut, kelle esimese astme sugulasel oli tsöliaakia diagnoos, jagati juhuslikkuse alusel gluteeni menüüsse lisama 6 kuu (grupp A) või 12 kuu vanuses (grupp B). Tsöliaakiaga seotud geneetilisi markereid mõõdeti lastel 15 kuu vanuses ning haigusega seotud antikehi mõõdeti laste verest 15, 24 ja 36 kuu vanuses ja 5-, 8- ja 10-aastaselt. Kui tsöliaakiale viitavad autoantikehad leiti, siis suunati lapsed edasistele uuringutele haiguse diagnoosimiseks (ainult vereprooviga seda haigust diagnoosida ei saa). Kokkuvõttes hinnati tsöliaakia diagnoosi laste viie aasta vanuses.

36 kuu vanuses oli uuringusse jäänud 707 last, kellest 553 olid tsöliaakia suhtes tavalise või kõrge geneetilise riskiga. Kahe aasta vanuses esines A-grupi lastel oluliselt sagedamini autoimmuunne reaktsioon gluteeni vastu kui B-grupi laste hulgas; samuti esines A-grupi lastel sagedamini juba diagnoositud tsöliaakiat. Viie aasta vanuses ei olnud enam gruppide vahel olulist erinevust ei autoimmuunreaktsiooni ega tsöliaakiasse haigestumise osas. Kümne aasta vanuses oli juba selgelt kõige olulisem mõjutaja geneetiline risk: nii autoantikehasid kui diagnoositud haigust esines oluliselt sagedamini kõrge geneetilise riskiga lastel võrreldes tavariskiga lastega. Teised tegurid nagu rinnaga toitmine ei olnud tsöliaakiasse haigestumisega seotud.

Uurijad võtavad tulemused kokku: ei gluteeni hilisem menüüsse lisamine ega rinnaga toitmine ei mõjuta pikas perspektiivis tsöliaakiasse haigestumist. Kuigi hilisem gluteeni alustamine oli seotud haiguse hilisema vallandumisega (keskmiselt 26 kuu vanuses A-grupis ja 34 kuu vanuses B-grupis), oli tsöliaakiasse haigestumise kõige olulisem ennustaja ikkagi kõrge geneetiline risk. Töö teinud teadlased oletavad ka, et haiguse hilisem vallandumine võib siiski olla kasulik, näiteks kui aju arengu haavatavatel perioodidel pole veel haigust kujunenud.

Eestis praegu kehtivad imikute toitmissoovitused (3) ütlevad: “[—] sobivad nisu-, rukki-, odra- ja kaerajahutoidud imikule siis, kui laps on saanud vähemalt nelja kuu (17 nädala) vanuseks, kuid soovitatav on neid esmakordselt väheses koguses pakkuma hakata enne kuue kuu (26 nädala) vanuseks saamist.” Sama lause käib tegelikult ju kogu lisatoidu kohta, nelja kuu vanuses võib, aga ei pea veel alustama, kuue kuu vanuses juba on lisatoidu söömise aeg käes.

Viited

  1. Vriezinga SL, et al. Randomized feeding intervention in infants at high risk for celiac disease. N Engl J Med 2014; 371:1304-1315. doi: 10.1056/NEJMoa1404172. link
  2. Lionetti E, et al. Introduction of gluten, HLA status, and the risk of celiac disease in children. N Engl J Med 2014; 371:1295-1303. doi: 10.1056/NEJMoa1400697. link
  3. Uibo O, et al. Imiku toit ja toitumine. Juhised lapsevanematele. Eesti Lastearstide Selts 2012. link

Rubriigid:esimene eluaasta, normaalne toitumine, seedetrakt

Sildid:, , , , , , ,

2 vastust

  1. Suur tänu põneva postituse eest. Imiku toitmine on paras müsteerium, erinevaid soovitusi on nii palju. Näiteks ma lugesin, et muna ja teiste allergeenide varakult pakkumine on allergiariski vähendava toimega, vt nt https://www.sciencedaily.com/releases/2016/05/160518125541.htm. Aga Eesti ametlikud soovitused käsivad munavalgega aastani oodata.

    Samamoodi lisatoiduga alustamise aeg. Eestis öeldakse, et 4-6 kuu vanuselt on õige aeg alustada, WHO ütleb, et esimesed 6 kuud olgu imiku toit ainult rinnapiim. 2 kuud on küll lühike aeg, aga nii pisikesel on see ju kolmandik või pool elatud elu. Kuidas te seda artiklit kommenteeriksite, just seda “open gut” teemat? https://kellymom.com/ages/older-infant/delay-solids/

    Meeldib

    • Tere!

      Aitäh, väga huvitavad küsimused! Muna kohta on mul üks postitus pooleli, aastaseni tundub tõesti, et ootama ei pea. Pähkleid lausa tuleb varakult alustada, vähendab raske maapähkliallergia tõenäosust oluliselt.

      Küsimuse teine pool on VÄGA põnev, ma sedasi puusalt vastata ei julgegi, see nõuab natukene rohkem süvenemist. Üldiselt olen ma praegu seda meelt, et 4-6 kuu vanuses võib, aga ei pea lisatoiduga alustama. Mõned lapsed ka väga selgelt annavad märku, millal nad lusikatoiduks valmis on. Kes valmis pole, ei tunne teiste pereliikmete söömise vastu mingit huvi, aga mingist hetkest tahavad väiksed käed emalt võileiva lausa peost kiskuda – see tundub nagu üsna hea indikaator olevat. Lisaks suutlikkus toitu suus ringi liigutada, suu tahaossa sõidutada ja alla neelata. Katsun leida aega, et seda kellymomi linki põhjalikumalt uurida, aga ei julge praegu midagi lubada. Aitäh veel kord huvitava küsimuse eest! 🙂

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s