Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Mis on vastsündinute hemorraagiline tõbi ja miks süstitakse beebidele K-vitamiini?

8 kommentaari

2018-11-29 k-vitamiin vitamiin k süst sünnitusmaja hüübimine vastsündinu verejooks hemorraagiline tõbi ajuverejooks puueK-vitamiini teema on mul juba pikemat aega hinge peal olnud, aga püsinud tegemata asjade nimekirjas koos miljoni muu asjaga. Lätis surnud beebi valguses on nüüd küll tagumine aeg see küsimus korra rahulikult läbi mõelda. Tegelikult pole Läti sugugi üksik riik maailmas, sai samale kaardile näiteks USA ja Austraaliaga. Surnud beebide kaardile jõudmine ei ole küll eriline uhkustamise asi.

Mis on K-vitamiin ja milleks seda vaja on?

K-vitamiin on oma nime saanud selle järgi, kui 1930ndatel avastati vere hüübimist mõjutav tegur, esialgse nimega koagulations-vitamin (taani keeles), kusjuures koagulatsioon tähendab hüübimist. Hüübimisvitamiin seega. K-vitamiin ei ole mitte üksainuke molekul vaid grupp sarnaseid ühendeid, mida jaotatakse K1 ja K2. Neist K1 leidub taimedes ja kalaõlides, K2 toodavad soolestiku bakterid. Lisaks on sünteetilised versioonid K3, K4 ja K5. Kuna K-vitamiine leidub laias spektris erinevates toiduainetes, ei teki täiskasvanutel üldiselt selle puudust.

K-vitamiin on ülivajalik erinevate hüübimisvalkude töös. Lisaks on tal oma roll mängida luude ainevahetuses, neerude ja platsenta valkudes, veresuhkru ainevahetuses, veresoontes, rakkude kasvamises ja rakkude loomuliku surma juures. Täiskasvanutel loetakse K-vitamiini puudust mitte ainult hüübimisprobleemide, vaid ka kiirenenud luukao ja veresoonte lupjumise riskiteguriks, eriti menopausijärgses eas, diabeediga ja kroonilise neeruhaigusega patsientidel.

Vastsündinutel on K-vitamiini puudus täiskasvanutega võrreldes oluliselt sagedasem ja sellel on mitmeid põhjuseid. Platsenta kaudu liigub see vitamiin emalt lootele väga viletsalt, seega sünnivad lapsed ilma oluliste K-vitamiini tagavaradeta. Vastsündinute ainsaks toiduks on reeglina rinnapiim, kus K-vitamiini on liiga vähe, et beebi vajadus katta. Lisaks on rinnapiimas peamiselt K1, inimkehas teeb aga suurema töö ära K2, st enne päriselt tööle hakkamist tuleb K1 veel organismis K2-ks konverteerida. Soolestiku mikroobide toodetud K-vitamiin vastsündinutel ka eriti arvesse ei tule, sest praktiliselt steriilsetest tingimustest tulnud väikeste inimeste soolestiku mikrobioota on äärmiselt ebaküps ja ei suuda piisavat kogust vitamiini toota. Rinnapiimatoidul beebidel elutsevad soolestikus peaasjalikult laktobatsillid, mis on tervisele väga toredad ja kasulikud, aga kahjuks K-vitamiini üldse ei tooda.

Mis on vastsündinute hemorraagiline tõbi?

Hemorraagia tähendab verejooks, nii et nimi selgitab ennast ise. Korrektne termin on küll tegelikult K-vitamiini puudusest tingitud hemorraagiline tõbi, aga see on veidi lohisev mu arust. Haigus on seega K-vitamiini puudusest tingitud spontaansete (st provotseerimata, ilma trauma, süstimise vm protseduurita) verejooksude tekkimine beebidel. Põhimõtteliselt jagatakse see tõbi kolmeks: varane, klassikaline ja hiline.

Varaseks loetakse verejooksude teket esimese 24 tunni jooksul. See on raske, aga õnneks haruldane haigus. Varaste verejooksude riskiteguriteks on kas hüübimist mõjutavate ravimite kasutamine emal, mõned ema haigused või ka geneetilised vere hüübimist mõjutavad haigused beebil. Ohtlikke ravimeid saavad emad ja nende raviarstid tavaliselt teavad, et ema rohtusid võtab; ema tõsised haigused on ka juba eelnevalt teada ja vastsündinu varaste verejooksude ära hoidmine algab juba enne sünnitust, esimesel elupäeval tehtav K-vitamiini süst võib selles olukorras juba hiljaks jääda. Varaseid veritsusi tekitavad geneetilised defektid on tüüpiliselt retsessiivse pärandumisviisiga, kus üks vigane geenikoopia saadakse emalt ja teine isalt, kes mõlemad on olnud haiguse kandjad, aga ise terved ja beebi geenirike ei ole enne sündi teada, alles verejooksu tekkimise järel põhjuseid uurides õnnestub mõnikord mutatsioon leida. Varased verejooksud tekivad ohtlikes kohtades: ajus, maost või soolest, kõhuõõnes, võivad tekkida ka naba piirkonna veritsused.

Klassikaline vastsündinute hemorraagiline tõbi avaldub 2-7 päeva vanuses, riski tõstavad raskused rinnaga toitmisel (jääb see vähenegi K1 rinnapiimast saamata). Verejooksud võivad tekkida pigem kergemal kujul: sinikad nahal, limaskestadel, süstikohtades, aga võimalik ka kõrvast, ninast, seedetraktist, kuseteedest, naba piirkonnas või mõnedes kultuurides poistel ümberlõikamise haavast. Haruldastel juhtudel on tekkinud ka ajuverejooksusid. Kuigi verejooksud on kerged, võib mitmetes piirkondades tekkivate veritsuste puhul verekaotus olla väikse beebi jaoks siiski oluline. Klassikalise hemorraagilise tõve esinemissagedus ilma K-vitamiini profülaktikat tegemata on vanades uuringutes umbes 0,25-1,5% elussündidest (st umbes üks laps sajast).

Hiline hemorraagiline tõbi on see, mida kõige rohkem kardetakse. Verejooksud võivad tekkida isegi nii hilja kui pooleaastasena, aga enamasti kuni kolme kuu vanustel imikutel. Üle pooltel juhtudel on see täiesti ootamatult tekkiv ajuverejooks. Harvem võib see olla kergekujuline veritsus nahal, limaskestadel või süstekohtades, aga võivad tekkida ka suuremad veritsused seedetraktist. Tüüpiline on ikkagi raskekujuline haigestumine, iga viies laps sureb, teistel jääb tavaliselt eluks ajaks puue.

Sünnitusmajas tehtav K-vitamiini süst aitab ära hoida klassikalisi ja hiliseid verejooksusid, millest mõned võivad olla invaliidistavad või, nagu Lätis juhtus, surmaga lõppevad. Mõnes olukorras (näiteks ajukatastroofide korral), ebaviisakas küll öelda, aga surm polegi ehk kõige halvem variant.

Kas K-vitamiini süstil on ebasoovitavaid kõrvaltoimeid?

Nagu ikka süstidega, on ka K-vitamiini süst valus. Hiljem on võimalikud süstekoha punetus, valu ja turse. Hemofiiliaga poistel on kirjeldatud ulatuslikke lihasesiseseid verevalumeid, aga hemofiilia on muidugi haruldane haigus. 1990ndatel kahtlustati, et äkki K-vitamiini süstid tõstavad lastel leukeemiasse haigestumise tõenäosust, aga seda on hiljem korduvalt uuritud ja mingit kindlat seost ei ole leitud. Nii lühikest kõrvaltoimete peatükki spetsialistidele mõeldud infolehel pole ma ammu näinud.

Aga suukaudne K-vitamiin?

Nendel beebidel, kelle vanemad ilmtingimata keelduvad süstimisest (ma olen ise ka oma töös mitmeid kohanud), kasutatakse suukaudset K-vitamiini. See ei ole nii tõhus kui süstimine, seda näitavad mitmed uuringud erinevatest riikidest (vt joonist). Suukaudset K-vitamiini antakse kindla skeemi järgi kuni beebi kolme kuu vanuseks saamiseni, nii et vahepeal ei tohi seda ära unustada. Lisaks on K-vitamiin erakordselt vastiku maitsega, vähemalt nii räägivad need tublid tohtrid, kes seda ise maitsenud on.

k-vitamiin beebile verejooks hüübimine süst vaktsineerimine vaktsiin vitamiinisüst

Ülevaade erinevatest uuringutest, kus on võrreldud hilise vastsündinute hemorraagilise tõve esinemist ilma K-vitamiinita, süstitava või suukaudse K-vitamiiniga. Süstitava K-vitamiiniga pole enamasti ühtegi hilist veritsust tekkinud, ilma profülaktikata tekib palju ja suukaudsega keskmiselt hiliseid verejookse. von Kries R. Paediatr Perinat Epidemiol. 1992 Jan;6(1):7-13.

Kokkuvõte

Vastsündinute hemorraagiline tõbi on erinevates kehapiirkondades erineval ajal tekkivad verejooksud beebidel: varane (esimese ööpäeva jooksul) on tavaliselt raskekujuline, klassikaline (esimese nädala jooksul) on tavaliselt kergekujuline, hiline (kuni poole aasta jooksul tekkiv) võib olla väga raske või isegi eluohtlik. K-vitamiini ühekordne süstimine sünnitusmajas aitab ära hoida nii klassikalisi kui hiliseid verejookse. Süst ise on erakordselt ohutu ja hästi talutav ning potentsiaalselt eluohtlike verejooksude ära hoidmisel ääretult tõhus. Pole mitte ühtegi põhjust, miks seda süsti mitte teha.

Kes väga uudishimulik ja julge on, võib ajakirjast Eesti Arst lugeda üht haigusjuhu kirjeldust Eestis tekkinud hilisest hemorraagilisest tõvest, mis avaldus just massiivse ajuverejooksuna. See oli poiss, kes oli sündinud terve ja tragina, oleks pidanud minema kooli ja jalkatrenni ja pruutidega kurameerima, aga kuna vanemad keeldusid K-vitamiini süstist, on tema elu ilmselt kulgenud erinevate taastusraviasutuste vahel ringlemisega. Ma täpselt ei tea, aga ajupilti vaadates tundub tõenäoline.

Viited

  • Lippi G, et al. Vitamin K in neonates: facts and myths. Blood Transfus. 2011 Jan;9(1):4-9. doi: 10.2450/2010.0034-10. link
  • von Kries R. Vitamin K prophylaxis–a useful public health measure? Paediatr Perinat Epidemiol. 1992 Jan;6(1):7-13. link

Rubriigid:esimene eluaasta

Sildid:, , , , , , , , , , , ,

8 vastust ›

    • sinutervelaps
      november 29, 2018 • 2:14 p.l.

      Tere! Esiteks on see fütonadiooni (K1) infoleht, Eestis on kasutusel fütomenadioon (K2). Teiseks on oluline mõista, kuidas koostatakse pakendite infolehti. Kohtukultuurides nagu USA pannakse pakendi infolehele kirja kõik, mis vähegi raporteeritud on, et jumala eest keegi kohtusse ei läheks – isegi kui sealt tuleb otsus, et K-vitamiin ei põhjustanud surma, on kohtulood seotud suurte majanduslike ja mainekujunduslike kahjudega. Seega pannakse sinna igaks juhuks kõik kirja, et igal juhul saaks kohtulugusid vältida, isegi kui teaduslikud uuringud mingit seost ravimi ja kõrvaltoime vahel ei kinnita. Sealsamas infolehel on kõrvaltoimena märgitud ka kollasus, mis on vastsündinutel väga sage probleem ja pole kuskilt otsast K-vitamiiniga seotud. Lisaks on K-vitamiiniga osad kõrvaltoimed, mis vastsündinutesse ei puutu, aga võivad tekkida maksa alkohoolse kahjustusega täiskasvanutel, ka need on pakendi infolehel kirjas.

      Meeldib

      Vasta ↓
  2. Maia Uusküla
    november 29, 2018 • 11:58 e.l.

    Aitähh, super selge ja lihtne, jagasin seda vaktsiinivastaste grupis. MU

    Meeldib

    Vasta ↓
  3. Agnes
    detsember 3, 2018 • 3:43 p.l.

    Suurepäraselt kirjutatud! Palun selliseid artikleid veel ja veel. Ja rohkem levitada selliseid artikleid, et saaks suure kõlapinna. Minu beebigrupis läks alles hiljuti suureks tüliks vaktsineerimisega seoses ja ma sain vaktsineerimisvastaste käest nii sõimata, et tükk aega oli tuju paha. Õnneks leidub selliseid häid artikleid ka!

    Meeldib

    Vasta ↓
    • sinutervelaps
      detsember 5, 2018 • 5:05 e.l.

      Aitäh! See on väga hull, kuidas vaktsineerimisvastased on agressiivsed ja ründavad kurjalt ja mingit normaalset arutelu nendega arendada ei saa. Huvitaval kombel on see ühtemoodi kogu maailmas. Ei maksa lasta oma tuju rikkuda, see on lihtsalt viis, kuidas vaktsineerimisvastased “töötavad”. Kurb on muidugi, et kui vanematele, kellel tõesti on vaktsineerimise kohta küsimusi, sedasi peale lennatakse ja neid täiesti ära hirmutatakse, aga teisest küljest tasub meeles pidada, et üle 90% lastest on meil vaktsineeritud, massiivne enamus vanemaid on mõistlikud ja kaitsevad oma lapsi – nad lihtsalt ei reklaami seda iga nurga peal.

      Meeldib

      Vasta ↓
  4. Saara
    detsember 14, 2018 • 10:39 e.l.

    Taaskord hea artikkel, aitäh, Piret!

    Meeldib

    Vasta ↓

Lisa kommentaar