Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Ootuse aeg

ootamine kannatlikkus edasilükkamine kommikatse motivatsioon püsivusAdvendiajal on paras aeg üldse ootamisest rääkida. Ootamine, oma korra ootamine ja õige aja ootamine, samamoodi ka lühiajalise rahuldustune edasilükkamine mingi hilisema kasu eesmärgil on elus vajalikud oskused. Kas viimase poole aastasajaga on lapsed ootamisvõime osas kuidagi muutunud? Kas digitaliseeruv ja üha kiirenevas tempos elu mõjutab ka laste ootamise suutlikkust? Seda on reaalselt uuritud.

Kommikatse

Umbes 50 aastat tagasi korraldati esialgne kommikatse („marshmallow test“), kus koolieelikud pandi ühte tuppa istuma koos maiustusega. Neile anti valik: süüa komm ära kohe või oodata mõned minutid ja seejärel teine lisaks saada. Kohe ära söömise puhul aga hiljem teist kommi enam ei saa. Ootamise ajaks läksid katse korraldajad ruumist ära ja vaesed lapsed jäid maiustusega kahekesi. Youtube on neid videosid täis, mõned lapsed kugistavad kommi alla veel enne kui katse korraldaja uksest välja on saanud. Mõned lapsed aga nuusutavad, piiluvad, näpivad kommi, pööravad pilgu ära, aga peavad vapralt vastu ja saavad hiljem teise maiustuse lisaks.

Samu lapsi jälgiti hiljem aastakümneid ja leiti, et need lapsed, kes suutsid oodata, said koolis paremaid hindeid, olid tervislikumas kehakaalus, neil olid paremad stressi ja frustratsiooniga toime tulemise oskused, kõrgem vastutustunne ja paremad suhted eakaaslastega. Võib oletada, et kõik see toob tulevikus kaasa ka stabiilsema ja paremini tasustatud töökoha ja ehk ka õnnelikumad suhted perekonnas.

2011. aastal leiti neidsamu katsealuseid uurides, et kiusatustele vastupanemise ajal on neil on ajutegevuses näha selged erinevused. Pikemalt oodanud lastel oli täiskasvanueas aktiivsem prefrontaalne ajukoor (mis tegeleb teadliku planeerimise ja tegevuste elluviimisega), kiiremini kommi ära söönud lastel oli täiskasvanuna aga aktiivsem juttkeha (mida seostatakse premeerimise, motivatsiooni ja tasustamisega).

Tänapäeva lapsed

Kas tänapäeva pliks-plaks maailmas kasvavad lapsed suudavad vähem oodata kui nende eelkäijad? Vähemasti nende vanemad arvavad küll nii. Kõigepealt kirjeldati 358 lapsevanemale kommikatse olemust ja uuriti, kui kaua nende lapsed oodata suudaksid võrreldes 1960ndate aastate omadega. Umbes 72% vahematest arvas, et tänapäeva lapsed ootaksid lühemat aega ja 75% vanematest leidis, et tänapäeva lastel on vähem enesekontrolli.

Kommikatse kordamine näitab aga muud: 1980ndatel ootasid lapsed minuti võrra kauem kui 1960ndatel ja 2000. aastal veel omakorda minuti võrra kauem. Tulemused ei paista olevat mõjutatud muudest võimalikest teguritest nagu uuringu metoodika või laste sugu, vanus, sotsiaalmajanduslik taust või elukoht.

Miks kõige viimase põlvkonna lapsed kõige kauem oodata suutsid ei ole selge, aga teadlased muidugi võivad oletada. Viimastel aastakümnetel on tasapisi, aga oluliselt ülespoole roninud ka laste IQ, seda omakorda on seostatud kiiresti muutuvate tehnoloogiate, suureneva globaliseerumise ja sellega koos toimuva majanduskasvuga. Digitaalne tehnoloogia nõuab paremat abstraktset mõtlemist, mis võib omakorda parandada täidesaadvaid funktsioone, seal hulgas kohese rahulduse edasilükkamist.

Teine selgitus võib olla ühiskonna järjest tugevam fookus varase hariduse tähtsustamisele. Meil ju ka pole lasteaedades enam mitte kasvatajad vaid õpetajad ja pidevalt suureneb eelkoolis käivate laste hulk. Samuti on muutunud vanemaks olemine ja laste kasvatamine, järjest enam toetatakse laste autonoomiat ja järjest vähem püütakse neid lihtsalt jõupositsioonilt kontrollida.

Selle kõigega võib nõustuda ja võib mitte nõustuda. Ma ise pakun veel ühe võimaliku seletuse: kommide väärtus on lihtsalt laste jaoks devalveerunud ja vana hea klassikaline kommikatse ei tööta enam nii, nagu varem.

Igatahes üks on selge: tänapäeva laste enesekontrolliga pole midagi lahti, nad pole sugugi kannatamatumad või pidurdamatumad kui omal ajal olid nende vanemad või vanavanemad. Jõuavad jõulud ära oodata küll.

Carlson SM, et al. Cohort Effects in Children’s Delay of Gratification. Dev Psychol. 2018;54(8), 1395-1407. doi: 10.1037/dev0000533. link

Rubriigid:Uncategorized

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s