Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Probiootikumidest polegi kõhuviiruse korral kasu?

kõhuviirus gastroenteriit kõhugripp kõhulahtisus oksendamine palavik pasanteeria kõht lahti iiveldusGripp kogub jõudu, aga selle kõrvale mahub praegu ka hulk teisi pisikuid. Kõhuviirused on praegu ka aktuaalne teema. Standardsoovitused kõhuviiruste puhuks on vedeliku tarvitamine (kusjuures tänapäeval võib joogiks pakkuda kõiki vedelikke, mis lastele meeldib, sellest kirjutasin siin) ja probiootikumid. Nüüd ilmus üsna värskelt kaks korralikku teadustööd, kus ei õnnestunud üldse näidata, et probiootikumidest mingit tolku oleks.

Kõrvuti avaldati kaks erinevate teadlaste poolt erinevates kohtades korraldatud üsna sarnast uuringut. Mõlemas uuringus osalesid kõhuviiruse tõttu EMOsse pöördunud lapsed, kes jagati juhuslikkuse alusel saama kas probiootikume või platseebot. Mõlemad uuringud olid topeltpimedad, s.t. lapsevanemad, lapsed aga ka neid ravivad arstid ei teadnud, kas lapsed said platseebot või probiootikume, seda teadsid kolmandad inimesed uuringukeskuses, kes aga laste raviga ei tegelenud. Kahes töös osales kokku 1770 last vanuses 3-48 kuud. Viie päeva jooksul kaks korda päevas anti lastele kas kombinatsiooni Lactobacillus rhamnosus koos veidikese L. helveticus‘ega (1), või ainult L. rhamnosus GG-d (2).

Mitte kummaski uuringus ei osutunud probiootikumid platseebost paremaks kõhuviiruse raskuse vähendamisel või haiguse tõsisemaks muutumise pidurdamisel.

Kahe probiootikumi kombinatsiooni kasutamisel (uuringus kokku 827 last) kujunes mõõdukas-raske haiguspilt kahe nädala jooksul 26%-l probiootikume ja 25%-l platseebot saanud lastest. Gruppide vahel polnud erinevust kõhulahtisuse ega oksendamise kestuse osas. Kõrvaltoimete esinemissagedus oli gruppide vahel samuti sarnane.

Ainult üht probiootikumi tüve kasutades (uuringus kokku 943 last) muutus kõhuviirus raskeks 12%-l probiootikume ja 13%-l platseebot saanud lastest, ka kõhulahtisuse või oksendamise kestuse osas polnud gruppide vahel erinevust. Eraldi analüüsiti ka erinevaid väiksemaid gruppe, näiteks imikuid, väikelapsi, antibiootikume saanud lapsi, viirusliku või bakteriaalse põhjustajaga haigusi ning lapsi erineva nakkuse kestusega enne EMOsse pöördumist. Tulemus oli ikka sama – probiootikumide mõju polnud platseebost erinev.

Mõlemad uuringud olid hästi korraldatud ja kummagi töö tulemused ei toeta probiootikumide kasutamist mõõduka-raske kõhuviiruse korral. Samas jääb alati võimalus, et teised probiootikumide tüved või nende kombinatsioonid võivad olla kasulikud. Seniks aga ma pigem jätaks piimhappebakterid apteeki ja panustaks toiduga saadavatele probiootikumidele, mida saab näiteks biokeefirist või biojogurtist või hapukapsavedelikust või hapukurgist. Toidu söömine kohe varakult, kui isu tekkinud on, aitab kiiremale paranemisele ka kaasa.

Viited

  1. Freedman SB, et al. Multicenter Trial of a Combination Probiotic for Children with Gastroenteritis. N Engl J Med. 2018 Nov 22;379(21):2015-2026. doi: 10.1056/NEJMoa1802597. link
  2. Schnadower D, et al. Lactobacillus rhamnosus GG versus Placebo for Acute Gastroenteritis in Children. N Engl J Med. 2018 Nov 22;379(21):2002-2014. doi: 10.1056/NEJMoa1802598. link

Rubriigid:esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, seedetrakt

Sildid:, , , , , , , , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s