Palavik on kaitsemehhanism, mis esineb ühetaolisena paljudel liikidel. Kehatemperatuuri tõusmine nakkushaiguste ajal suurendab ellujäämise tõenäosust oluliselt, seetõttu on palavik evolutsiooni käigus välja valitud kui vajalik ja kasulik protsess. Kuigi olen siin korduvalt kirjutanud palaviku alandamisest, ei soovitata väikest palavikku maha võtta, kui haige inimese enesetunne just väga vilets ei ole. Tavaliselt käib sinna juurde jutt stiilis „eks palavikul on ka oma kaitsefunktsioon“ või midagi sarnast. Nüüd hiljaaegu õnnestus selle kaitsva rolli ühte külge veidi täpsemalt kirjeldada.
Kui tekib põletik, näiteks mõne haigustekitajaga nakatumise tagajärjel, rändavad immuunsüsteemi rakud põletikukoldesse. Suurem hulk immunsüsteemi rakkusid koha peal aitab nakkuse levikule kiiremini piiri panna. Et põletikukoldesse jõuda, peavad immuunrakud esiteks sõitma vereringega sinna õigesse piirkonda, teiseks kleepuma veresoone seina külge ja seejärel liikuma kas nakatunud koesse või sama piirkonna lümfisõlme.
Nüüd näidati, et palavik suurendab immuunsüsteemi rakkude pinnal teatavate valkude ekspressiooni. Viisaka nimega „kuumašoki valk 90“ soodustab rakkudel veresoone seina külge kleepumist, et sealt hiljem põletikukoldesse liikuda.
Kui „kahtlusalused“ valgud olid teadlastel välja selgitatud, liiguti edasi loomkatsete juurde. Kui bakteriaalse nakkusega hiirtel blokeeriti needsamad immuunrakkude pinnavalgud nii, et need oma funktsiooni täita ei saanud, surid hiired kiirelt. Leiti ka, et need kuumašoki valgud on selgelt temperatuurist sõltuvad ja alla 38,5°C neid rakkude pinnale tekitada ei õnnestunud. Seega on protsess väga efektiivne, kuid temperatuuri langedes ka taaspöörduv.
Uurijad usuvad, et ka teised tegurid peale palaviku võivad nende kuumašoki valkude raku pinnale teket esile kutsuda, näiteks autoimmuunhaigused või kasvajad. Autoimmuunhaiguste teket võib soodustada vigane kuumašoki valkude ekspressioon ja sellest tingitud immuunrakkude vigane liikumine erinevate organite vahel. Kas see oletus aga paika peab, tuleb veel edaspidi täpsustada.
Kokkuvõtteks, ega see rakkude ja valkude nimetuste teadmine siin väga palju edasi ei aita, kui tegemist pole just teadlastega. Oluline on, et palavikul on tõesti oma kaitsefunktsioon ja üks osa sellest kaitsest tähendab, et kõrgem temperatuur aitab immuunrakkudel paremini põletikukoldesse liikuda ja seal oma tööd teha. Väga kõrged palavikud või niru enesetundega ka väiksemad palavikud ja valud tuleb muidugi maha võtta.
Loe ka:
Millal anda paratsetamooli ja millal ibuprofeeni? link
Kui palju anda lapsele paratsetamooli? link
Kui palju anda lapsele ibuprofeeni? link
Viide
Lin C, et al. Fever Promotes T Lymphocyte Trafficking via a Thermal Sensory Pathway Involving Heat Shock Protein 90 and α4 Integrins. Immunity. 2019 Jan 15;50(1):137-151.e6. doi: 10.1016/j.immuni.2018.11.013. link
- Rotaviiruse vaktsiin ja vähenenud 1. tüüpi diabeeti haigestumine
- Emade ülekaal on seotud beebide kaasasündinud südameriketega
Rubriigid:esimene eluaasta, hingamisteed, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, teismeline
Sildid:ibuprofeen, immuunsüsteem, immuunsus, kõhuviirus, köha, kurguvalu, nohu, palavik, palavikualandajad, paratsetamool, põletik
Sinu terve laps 