7.-14. veebruaril on kaasasündinud südamerikete teadlikkuse nädal. Ma pole õige inimene siin neist riketest rääkima, aga neid on palju erinevaid, mõned ei vaja üldse mingit ravi ja mõned teised võivad põhjustada rasket puuet või olla isegi eluga kokkusobimatud.
Emade rasvumus on seotud paljude erinevate tõsiste raseduse tüsistustega, seal hulgas kaasasündinud südamerikked. Loote organite arengu kõige olulisem periood on raseduse esimesed kaheksa nädalat, sel ajal ei pruugi veel naised ise oma rasedusest teadlikudki olla.
Rootsis analüüsiti riiklike tervishoiuregistrite andmeid, kus vaadeldi viie esimese eluaasta jooksul diagnoositud südamerikete ja ema kehamassi seoseid. Vahemikust 1992-2012 võeti kokku üle kahe miljoni üksikult sündinud (s.t. mitte kaksikud või kolmikud) lapse ja nende emade andmed. Vähemalt üks kaasasündinud südamerike diagnoositi ligi 29 000 lapsel (1,4%).
Mida kõrgem oli ema kehamassiindeks (KMI), seda sagedamini esines lastel teatavat tüüpi südamerikkeid (täpsemalt kodade vaheseina defektid ja avatud arterioosjuha), kusjuures südamerikete sagedus suureneb „doosist sõltuvalt“ koos ema KMI tõusuga. Lisaks oli emade rasvumine seotud teiste südamega seotud väärarenditega (suurte veresoonte transpositsioon, aordikaare defektid). Osade südamerikete esinemine ei olnud aga ema KMI-ga seotud (vatsakeste vaheseina defektid, aordiklapi defektid, parema vatsakese defektid, Fallot’ tetraloogia, atrioventrikulaarse vaheseina defektid, ühe vatsakesega süda).
Üldiselt langevad rootslaste tulemused kokku varasemates uuringutes leituga. Kuigi käesoleva analüüsi eesmärgiks polnud välja selgitada südamerikete ja ema KMI seoste põhjuseid, on neid uuritud varem teistes töödes. Ema rasvumine toob kaasa ainevahetuse häirumise, subkliinilise (vaikse mitte kuidagi avalduva) põletiku, veresoonte funktsioonihäirete ja oksüdatiivse stressiga. Kõik need muutused võivad avaldada ebasoodsat mõju loote arengule, tema geenide sisse- ja väljalülitamisele ning platsenta funktsioneerimisele.
Uuringu puudusteks on paljude võimalike mõjutavate teguritega mitte arvestamine: väärarendid surnult sündinud lastel, raseduse katkemised, rasvaladestuste tüüp emadel (kõhule või puusadele), emade alkoholi, ravimite ja narkootikumide tarvitamine raseduse ajal.
Selge on aga see, et enne rasestumist tasuks püüelda normaalkaalu saavutamise või vähemalt mõningase kehamassi langetamise suunas. See teeb tulevasele kõhubeebile head (rääkimata sellest, et parandab rasestumise tõenäosust).
Persson M, et al. Maternal Overweight and Obesity and Risk of Congenital Heart Defects. J Am Coll Cardiol. 2019 Jan 8;73(1):44-53. doi: 10.1016/j.jacc.2018.10.050. link
Rubriigid:ema kõhus
Sildid:ülekaal, kaasasündinud haigused, rasvumine, südamerikked, väärarendid
Sinu terve laps 