Varasematest uuringutest on teada, et rohkem sõpru täiskasvanuna toob kaasa madalama südamehaiguste ja kõrge vererõhu riski. Lapsepõlvesõprade kohta pole aga seni väga palju teada olnud – kuni eelmise aastani, mil kirjeldati, et lapsepõlves olnud sõbrad hoiavad meid tervemana ka ammu pärast lapsepõlve möödumist. Tänane uuring on pisut nõrgema metoodikaga, aga see-eest kõrgema nunnufaktoriga.
Analüüsiti andmeid pikaajalisest Pittsburghi noorukite uuringust (Pittsburgh Youth Study on massiivne projekt, mille andmete pealt on tänaseks avaldatud üle 175 teadusartikli ja viis raamatut). Uuring algas 1980ndate lõpus, mil esialgu kuueaastaseid poisse uuriti regulaarsete intervallidega kuni nende 16-aastaseks saamiseni ja hiljem korduvalt täiskasvanueas. Küsimustikke poiste elu, õppimise ja käitumise kohta täitsid esialgu nii lapsed ise, nende õpetajad ja lapsevanemad. Hilisemates küsimustikes olid lapsed ise ja lapsevanemad; täiskasvanueas muidugi juba ainult noormehed ise. Umbes pooled uuringus osalenutest olid nn kõrge riskiga (nt kes valetasid, varastasid, hulkusid, panid asju põlema vm) ja teine pool poistest olid juhuslikult valitud ülejäänute hulgast. Praegustesse analüüsidesse õnnestus esialgu 503 lapsest saada 267 meest.
Käesolevasse analüüsi valiti info lapsepõlves sõpradega koos veedetud aja kohta ning täiskasvanueas mõõdetud kehakaal ja vererõhk. Lisaks vaadeldi isiksuseomadusi nagu introvertsus ja ekstravertsus või vaenulikkus nii lapsena kui täiskasvanueas, samuti pere sotsiaalmajanduslikku seisundit.
Leiti, et kes noorena veetsid palju aega koos sõpradega, neil olid 32-aastasena üldiselt madalamad kehamassid ja vererõhud. See seos jäi kehtima ka siis, kui analüüsides võeti arvesse võimalikke mõjutavaid tegureid nagu rass, lapsepõlve sotsiaalmajanduslik seisund, vaenulikkus või intro/ekstraversioon lapsepõlves või lapsepõlve kehamassiindeks.
Uuringu ilmselgeks puuduseks on muidugi tüdrukute väljaarvamine, päris üks-ühele ei tohi siit saadud tulemusi naistele üle kanda. Siiski on varasematestki uuringutest viiteid, et tüdrukutel toimivad need asjad üsna sarnaselt. Tuleb meeles pidada, et uuring algas 1980ndatel, mil niisuguste tööde disainimine oli veel täiesti okei. Teine puudus on, et 32 aastat on veel suhteliselt noor vanus, et kõrgvererõhktõbe hinnata, 267 mehest vaid 14 ütlesid, et nad võtavad vererõhku langetavaid ravimeid.
Kolmas nõrk koht on see, et parasjagu vanglas olnud mehed (42 meest) jäeti korduvast küsitlusest välja ja me tegelikult ei tea, kuidas nendel sõpradega oli. Tundub, et päevade viisi koos “sõpradega” kampades mööda linna ringi hulkumine ilmselt ei ole parim viis oma tulevikku kindlustada, aga seda me siit teada ei saa. Samas võib oletada, et tavaliste nn keskmise ja madala riskiga poiste kohta uuringu tulemused ikkagi kehtivad.
Juhin veel tähelepanu, et siin üldse ei küsitud, kas needsamad lapsepõlvesõbrad meestel aastakümned hiljem veel alles olid. Lihtsalt nende olemasolu lapsena tõi kaasa paremad tervisenäitajad täiskasvanuna.
Head sõbrapäeva!
Cundiff JM, et al. Friends With Health Benefits: The Long-Term Benefits of Early Peer Social Integration for Blood Pressure and Obesity in Midlife. Psychol Sci. 2018 May;29(5):814-823. doi: 10.1177/0956797617746510. link
Rubriigid:ülekaal ja rasvumine, koolilaps, kroonilised haigused, teismeline
Sildid:ülekaal, ülekaalulisus, hüpertensioon, kõrgvererõhktõbi, rasvumine, sõbrad, sõprussuhted, sotsiaalsed suhted, vererõhk
Sinu terve laps 