USA-s analüüsiti laste hambapesu harjumusi ja leiti, et lapsed kasutavad kaugeltki liiga palju hambapastat ja saavad seetõttu ülemäärases koguses fluoriidi. Hambapasta liigtarbimise harjumusi ei tee paremaks ka suutervise toodete reklaamid.
Beebide hambaid tuleb puhta veega pesema hakata alates esimese hamba lõikumisest, fluoriidiga hambapastat võib kasutama hakata kahe aasta vanuses, aga ainult riisitera suuruses koguses. 3-6 aasta vanused lapsed peaksid kasutama hernesuurust kogust. Kaheaastased ja vanemad lapsed peaksid fluoriidiga hambapastaga hambaid pesema kahel korral päevas, et vähendada kaariese ja hambaaukude tekkimise riski.
Hambapastadesse lisatakse fluoriidi, sest on väga selgelt näidatud, et optimaalne kogus fluoriidi aitab ära hoida hambakaariese teket ja arengut (1), samas kui fluoriidi puudus toob kaasa palju rohkem hambaauke ja -kaariest juba lapseeas. Kui aga laste arenevad hambad puutuvad kokku liiga suurte fluoriidi kogustega, võib tulemuseks olla haigus nimega fluoroos. Fluoroos väljendub hambaemaili värvuse ja hiljem juba struktuuri muutustes. Seega – vähe fluori paha, palju fluori paha, normaalselt fluori kõige parem.
Tavaliselt näidatakse hambapasta reklaamides, kuidas harjale tõmmatakse paari sentimeetri pikkune jäme vorst hambapastat, mis lõppeb veel ilusa ülespidi kurviga. Selliselt hambapastat kasutades kulub umbes kümme korda rohkem pastat kui lastele tegelikult vaja on. Lisaks on lastele suunatud hambapastad tihti hea maitsega, mis meelitab pastat välja sülitamise asemel pigem alla neelama. Viimane omakorda suurendab tarbitud fluori koguseid.
USA-s analüüsiti laste hambapesu ja hambapasta kasutamise harjumusi (2). Küsimustikele vastas 5157 lapsevanemat, kelle lapsed olid vanuses 3-15 aastat. Selgus, et 3-6-aastastest lastest 38% kasutab hambapastat rohkem kui soovitatud. Lisaks selgus, et esimese hamba lõikumisel hakkas lapse hambaid regulaarselt puhastama vaid iga viies lapsevanem. 34% lastest pesi hambaid ainult ühel korral päevas.
Eestis on fluorisisaldus joogivees väga erinev, olles optimaalne vaid 38%-l rahvastikust. Fluoriekspositsioon on mittepiisav Narva, enamikul Tallinna ja kolmandikul Tartu linna elanikel, neile lisandub veel 242 000 inimest maakondadest. Üle normatiivi fluoriekspositsioon on 42 600 (4%) elanikul peamiselt Pärnu-, Lääne-, Rapla- ja Tartumaal (3). Audru kandi rahva fluoroosi-muresid on meil meedias ka korduvalt kajastatud. Mujal Eestis elavad inimesed peaksid aga julgelt kaks korda päevas fluoriidi sisaldava pastaga hambaid pesema. Ja pastat mõistlikus koguses kasutama.
Viited
- Walsh T, et al. Fluoride toothpastes of different concentrations for preventing dental caries in children and adolescents. Cochrane Database Syst Rev. 2010 Jan 20;(1):CD007868. doi: 10.1002/14651858.CD007868.pub2. link
- Thornton-Evans G, et al. Use of Toothpaste and Toothbrushing Patterns Among Children and Adolescents – United States, 2013-2016. MMWR Morb Mortal Wkly Rep. 2019 Feb 1;68(4):87-90. doi: 10.15585/mmwr.mm6804a3. link
- Saava A jt. Eesti elanike fluoriekspositsioon joogivee kaudu. Eesti Arst 2007; 86 (1): 13–17. link
Rubriigid:esimene eluaasta, hammaste tervis, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, teismeline
Sildid:fluor, fluoriid, fluoroos, hambaaugud, hambakaaries, hambapasta, hambapesu, hambaravi, hambasööbija, hammaste pesemine, joogivesi, kaaries, suuhügieen
Sinu terve laps 