Kevadekuulutajad on kohal. Päike paistab, linnud laulavad ja perearstide uste taga ootavad pea- ja kõhuvaludega lapsed. Tavaliselt pole neil lastel analüüsides ja uuringutel mitte midagi korrast ära ja õnneks lähevad need hädad suvevaheajaga mööda. Näost hallid pea- ja kõhuvalutajad lapsed on aga heaks meeldetuletuseks, et regulaarsed söögikorrad, normaalsed unetunnid, õues käimine ja puhkuseks koolist vabade päevade lubamine on laste arengu jaoks kõik vajalikud.
Regulaarset hommikusöögi söömist on seostatud parema kehakaalu kontrolliga (1), hommikusöökide vahele jätmine lapsena suurendab ülekaalulisuse ja ainevahetushäirete riski täiskasvanueas (2). Hommikusööki söövatel lastel on koolis paremad tulemused (3), seda ka siis, kui hommikusööki pakutakse koolis, mitte kodus (4). Hommikusöögi vahele jätmist on seostatud suurema arterite lupjumise riskiga (5) ja isegi sagedasema ülemiste hingamisteede viirustesse haigestumisega (6).
Paar aastat vana Ühendkuningriigi uuring (7) näitas, et lapsed, kes jätavad hommikusöögi vahele, ei pruugi päeva jooksul toiduga kätte saada kasvamiseks ja arenguks vajalikke toitaineid. Iga päev hommikusööki söövatel lastel oli toidust saadavate „ehituskivide“ profiil oluliselt parem võrreldes mõnikord või peaaegu alati hommikusöögi vahele jätnud lastega.
Riiklikus toitumise uuringus täideti laste toitumise kohta küsimustikke vahemikus 2008-2012, uuringus oli kokku 1686 last, neist 802 vanuses 4-10 aastat ja 884 vanuses 11-18 aastat. Hommikusöögiks loeti vähemalt 100 kalori tarvitamist kella 6-9 vahel hommikul.
Umbes pooled uuringus osalenud lastest (879) sõid hommikusööki ebaregulaarselt. 7% 4-10 aasta vanustest lastest jättis iga päev hommikusöögi söömata, võrreldes juba 27%-ga 11-18 aasta vanuste laste hulgas. Tüdrukud jätsid hommikusöögi vahele suurema tõenäosusega kui poisid. Kõige rohkem hommikusööki söönud lapsi oli kõrgema sissetulekuga peredes.
Hommikusöögi vahele jätmine tõi selged erinevused mitmete vajalike ainete toiduga saamises, näiteks:
- raud (toidus ebapiisavalt 32%-l hommikusöögi vahele jätnutest ja 4%-l hommikusöögi sööjatest), mis on vajalik hapniku transportimiseks veres ja mis seeläbi mõjutab kasvamist, arengut ja kognitiivseid funktsioone (nt mõtlemine, planeerimine, otsustamine, mälu).
- kaltsium (toidus ebapiisavalt 19%-l hommikusöögi vahele jätnutest ja 3%-l hommikusöögi sööjatest), mis on vajalik luude ja hammaste arenguks.
- jood (toidus ebapiisavalt 22%-l hommikusöögi vahele jätnutest ja 3%-l hommikusöögi sööjatest), mis on vajalik kilpnäärme normaalseks tööks ja selle kaudu kogu organismi ainevahetuse reguleerimiseks.
- foolhape ehk vitamiin B9 (toidus ebapiisavalt 7%-l hommikusöögi vahele jätnutest ja mitte ühelgi uuringus osalenud hommikusööki söövatest lastest), mis on vajalik rakkudes DNA sünteesimiseks ja seega kogu organismi kasvamiseks ja arenguks, aga eeskätt kõige olulisem vereloome juures.
Noorematel (4-10 aasta vanustel) ebaregulaarselt hommikusööki söövatel lastel oli hommikusöögi söömise päevadel toidus rohkem foolhapet, kaltsiumi ja C-vitamiini võrreldes päevadega. Samas vanematel (11-18 aasta vanustel) ebaregulaarselt hommikusööki söövatel lastel oli hommikusööki vahele jättes erinevus ainult kaltsiumi osas.
Nagu kõikide toitumist käsitlevate uuringutega, on ka siin võimalik vea moment toidupäevikute täitmise juures. Eriti arvatakse, et vanemad lapsed, kes juba ise oma päevikuid täidavad, võivad asju ilustada või hoopis rohkem unustada.
Korralik hommikusöök laob vundamendi kogu päevale. Tasub pingutada, et saada päevale hea algus ja võimaldada lapsele arenemiseks see, mida ta vajab.
Viited
- Jakubowicz D, et al. High Caloric intake at breakfast vs. dinner differentially influences weight loss of overweight and obese women. Obesity (Silver Spring). 2013 Dec;21(12):2504-12. doi: 10.1002/oby.20460. link
- Wennberg M, et al. Poor breakfast habits in adolescence predict the metabolic syndrome in adulthood. Public Health Nutr. 2015 Jan;18(1):122-9. doi: 10.1017/S1368980013003509. link
- Littlecott HJ, et al. Association between breakfast consumption and educational outcomes in 9-11-year-old children.Association between breakfast consumption and educational outcomes in 9-11-year-old children. Public Health Nutr. 2016 Jun;19(9):1575-82. doi: 10.1017/S1368980015002669. link
- Frisvold DE. Nutrition and Cognitive Achievement: An Evaluation of the School Breakfast Program. J Public Econ. 2015 Apr 1;124:91-104. link
- Uzhova I, et al. The Importance of Breakfast in Atherosclerosis Disease: Insights From the PESA Study. J Am Coll Cardiol. 2017 Oct 10;70(15):1833-1842. doi: 10.1016/j.jacc.2017.08.027. link
- Smith AP, et al. Stress, Breakfast Cereal Consumption and Susceptibility to Upper Respiratory Tract Illnesses. Nutr Neurosci. 2000;3(5):339-43. doi: 10.1080/1028415X.2000.11747331. link
- Coulthard JD, et al. Breakfast consumption and nutrient intakes in 4–18-year-olds: UK National Diet and Nutrition Survey Rolling Programme (2008–2012). Br J Nutr. 2017 Aug;118(4):280-290. doi: 10.1017/S0007114517001714. link
Rubriigid:ülekaal ja rasvumine, koolieelik, koolilaps, normaalne toitumine, teismeline
Sildid:hommikusöök, kehakaal, söömine, toitained, toitumine
Sinu terve laps 