Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Raud teisel elupoolaastal

liha raud hemoglobiin aneemia rauapuudus rauavaegus rauadefitsiit imik beebi toitRaud on vajalik punaste vereliblede, õigemini nende sees paikneva hemoglobiini tootmiseks. Hemoglobiin transpordib organismis hapnikku, mis on hädavajalik üldse kogu keha toimimiseks. Ajalisena sündinud lapsed tõmbavad enne sündi ema käest endale hunniku rauda tagavaraks, mida siis esimesel elupoolaastal jupikaupa hemoglobiini tootmiseks ära kasutavad. Olenevalt sellest, mis olukord emal rauaga raseduse ajal oli, lõppevad looteeas saadud tagavarad umbes kuue kuu vanuses otsa ja beebi peab hakkama rauda saama toiduga. Kõige paremad raua allikad on tailiha ja muna.

Üheksa kuu vanuses kontrollitakse Eestis hemoglobiini kõikidel beebidel, kuna rauapuudusest tingitud aneemia (madal hemoglobiin) on selles vanuses sage probleem. Üle kümne aasta tagasi Eestis tehtud uuringus leiti 9-12 kuu vanustel beebidel aneemiat 9%-l ja rauapuudust ilma aneemiata 14%-l lastest (1). Silma järgi ei ole see seis tänaseks oluliselt muutunud. Aneemia õigeaegne üles leidmine on vajalik, sest madal hemoglobiin pärsib lastel nii füüsilist kui vaimset arengut. Ebasoodne mõju kognitiivsele arengule (mälu, mõtlemine, tähelepanu, planeerimine, otsustamine jne) on pikaajaline ja näha ka eelkoolieas (2). Ma ei ütle, et aneemiaga lapsed jäävad lolliks, aga nad ei arene nii hästi, nagu nende potentsiaal tegelikult võimaldaks. Rauapuudus mõjutab ka immuunsüsteemi funktsioneerimist ja muudab lapsed haiguste suhtes vastuvõtlikumaks (3).

Aneemia kõige-kõige-kõige sagedasemaks põhjuseks teisel elupoolaastal (tervetel ajalisena sündinud lastel) on toitmisvead. Tavaliselt on sellel mündil kaks poolt. Esimene pool on see, et lihaga ei alustata õigel ajal (kohe 6 kuu sünnipäevast). Pärast kuue kuu sünnipäeva jätkuvalt ainult rinnapiimatoidul olevad imikud on üheksa kuu vanuses juba väga selgelt rauavaegusaneemiast ohustatud (4). Kellel on suur tõrge liha söömise suhtes, siis uuemad uuringud ütlevad, et võib rahuliku südamega 4-6 kuu vanuses juba muna andmisega ka alustada, mida varem allergia hirmus soovitati edasi lükata (5, 6).

Teine pool on see, et beebid saavad liiga palju piima selle asemel, et järk-järgult lisatoidu osakaalu suurendada ja ühe aasta sünnipäevaks perega sama toidulauani jõuda. Piimas olev kaltsium seob toidus oleva raua kinni ja kumbki ei imendu. Seetõttu soovitatakse lihaga toidukorra kõrvale piima mitte juua, toidukorra lõppu sobib joogiks kas mahl või vesi; piimaga võiks paar tundi vahet olla.

Et eelnevat juttu alla joonida, Hiinas korraldati üks niisugune uuring, kus 1200 rasedat jagati juhuslikkuse alusel saama kas rauapreparaati või platseebot. Nendele emadele ajalisena sündinud beebid jagati omakorda kaheks, 6-9 kuu vanuses said nemad samuti kas rauapreparaati või platseebot. Selgus, et emadele raua andmine ei mõjutanud lastel teise elupoolaasta motoorset arengut (see sobib kokku ka varem samal teemal tehtud uuringute tulemustega). Küll aga oli selge erinevus rauda või platseebot saanud laste vahel. Spetsiaalseid motoorse arengu hindamise skaalasid kasutades tuli välja, et rauda saanud laste areng oli selgelt parem kui platseebot saanud laste oma (7).

See nüüd kindlasti ei tähenda, et kõik lapsed peaksid hakkama kuuendast elukuust rauapreparaate sööma. See oleks üsna jabur, arvestades, et normaalse toitmisega on võimalik vajalik kogus rauda täiesti edukalt kätte saada. Lihtsalt – lastele tuleb normaalselt süüa anda. Ma ei väsi ka viitamast, paberkandjal ammu otsa saanud brošüür “Imiku toit ja toitumine” räägib kõikidest vajalikest asjadest.

Loe ka: 

Munaallergia risk ei sõltu muna menüüsse lisamise vanusest. link

Munaallergiat tekib harvem, kui alustatakse imepisikestest kogustest. link

Kas beebile võib anda pähkleid? link

Kas gluteeniga alustamise vanus mõjutab tsöliaakiasse haigestumist? link

Viited

  1. Vendt N, et al. Prevalence and causes of iron defi ciency anaemia in infants aged 9 to 12 months in Estonia. Medicina (Kaunas) 2007;43:947–52. link
  2. Lozoff B, et al. Long-term developmental outcome of infants with iron deficiency. N Engl J Med. 1991 Sep 5;325(10):687-94. doi: 10.1056/NEJM199109053251004. link
  3. Hassan TH, et al. Impact of iron deficiency anemia on the function of the immune system in children. Medicine (Baltimore). 2016 Nov;95(47):e5395. doi: 10.1097/MD.0000000000005395. link
  4. Meinzen-Derr JK, et al. Risk of infant anemia is associated with exclusive breast-feeding and maternal anemia in a Mexican cohort. J Nutr. 2006 Feb;136(2):452-8. doi: 10.1093/jn/136.2.452. link
  5. Palmer DJ, et al. Randomized controlled trial of early regular egg intake to prevent egg allergy. J Allergy Clin Immunol. 2017 May;139(5):1600-1607.e2. doi: 10.1016/j.jaci.2016.06.052. link
  6. Natsume O, et al. Two-step egg introduction for prevention of egg allergy in high-risk infants with eczema (PETIT): a randomised, double-blind, placebo-controlled trial. Lancet. 2017 Jan 21;389(10066):276-286. doi: 10.1016/S0140-6736(16)31418-0. link
  7. Angulo-Barroso RM, et al. Iron supplementation in pregnancy or infancy and motor development: A randomized controlled trial. Pediatrics. 2016 Apr;137(4). doi: 10.1542/peds.2015-3547. link

Rubriigid:esimene eluaasta, normaalne toitumine

Sildid:, , , , , , , , , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s