Täna on rahvusvaheline HPV teadlikkuse päev. Päeva pidamise eesmärk on suurendada kogu maailmas arusaamist, mis on HPV ja kuidas see meid kõiki mõjutab. Mul nii suuri ambitsioone pole, pealegi olen HPV kohta varem kirjutanud ja ei hakka uuesti üle seletama, mis on HPV ja kuidas HPV vaktsiin on ohutu. Nagu ikka, kirjutan hoopis sellest, mis mind ennast huvitab.
Mis Jaapanis juhtus?
Jaapanis tuli HPV vaktsiin riiklikku immuniseerimiskavasse aprillis 2013, saavutades kiiresti sihtgrupi hea hõlmatuse 70% (1). Kuna seal vaktsineerimisvastased tegid kõva möllu ja neil lasti avalikku arvamust kujundada, siis juba sama aasta juunis otsustati, et vaktsiini aktiivselt ei soovitata. Soovijatel on ikkagi võimalik seda vaktsiini riigi kulul saada, kui nad kuuluvad sihtgruppi (12-16-aastased tüdrukud) ja see vaktsiin on neil riiklikus immuniseerimiskavas jätkuvalt sees.
Muide, vaktsineerimisvastased mõnikord väidavad, et Jaapanis keelati HPV vaktsiin ära. See ei vasta tõele. Kuskil teistes riikides pole ka ära keelatud.
Nagoya linna uuring
Nagoya on Jaapani üks suuremaid linnasid ja seal on üle 2 miljoni elaniku. Nagoya linnas hakati teismelisi tüdrukuid omavalitsuse kulul HPV vastu vaktsineerima juba 2010. aastal. Pärast riikliku soovituse tagasi tõmbamist korraldati seal uuring (2), kas HPV vaktsiiniga saab vaktsineerimise aastakäikude tüdrukutel mingeid terviserikkeid seostada. Vaktsineerimise sihtgruppi kuulunud üle 71 000 tüdrukule saadeti küsimustik 24 erineva terviseprobleemi kohta, mida on HPV vaktsiinile pähe määrida püütud. Tagasi saadeti üle 30 000 täidetud küsimustiku. Peaaegu kaks korda sama palju tüdrukuid kui Rakveres elanikke.
Esimestes aastakäikudes oli vaktsineeritud tüdrukute osakaal >85% ja viimases satsis kukkunud 15% peale. Loetletud 24 sümptomist ja murest oli tüdrukutel kõige sagedamini ebaregulaarseid menstruatsioone (26%), sellele järgnesid jalgade külmetamine (12%) ja üle 10% tüdrukutel esines veel tugevaid peavalusid, väsimust, viletsat koormustaluvust, peapööritust, ebanormaalselt pikka magamist ja nahaprobleeme. Kõige harvemad (esinesid <1%-l vastanutest) olid võimetus teha lihtsamaid arvutusi, tahtmatud kontrollimatud kehaliigutused, normaalselt kõndimise võime kaotamine ja sõltuvus karkudest või ratastoolist.
Kõiki neid sümptomeid ja probleeme esines vaktsineeritud ja vaktsineerimata tüdrukute hulgas ühepalju. Vaktsineeritud ja vaktsineerimata tüdrukute hulgas polnud erinevust selliste haiguste osas, mille pärast peaks koolist puuduma, neil oli ühesugune õppeedukus ja nad kandideerisid töökohtadele samasuguse aktiivsusega.
Elu pärast soovituse tagasi tõmbamist
Seis püsib pärast 2013. aasta juunit muutumatuna. Vaktsiin on jätkuvalt riiklikus kavas ja seda jätkuvalt aktiivselt ei soovitata. Emakakaelavähki haigestumine Jaapanis näitab jätkuvalt tõusutrendi ja vähi sõeluuringul osalemise protsent on jätkuvalt kehv (väga sarnane seis Eestiga, ainult et nendel on emakakaelavähi sõeluuring kahe-, meil viieaastase intervalliga). Praegustes aastakäikudes on Jaapanis vaktsineeritud umbes 1% sihtgruppi kuuluvatest tüdrukutest (3).
Juba on teateid selle kohta, et vaktsineerimine on jaapanlannade hulgas vähendanud ebanormaalseid leidusid emakakaela rakkudes, kusjuures mitte väga üllatuslikult just nendel aastatel sündinud noortel naistel, kes vaktsineerimise hea hõlmatusega aastakäikudesse kuuluvad (1). Nagoya polnud ainus omavalitsus, kus HPV vaktsiin juba 2010.a. kättesaadavaks muutus, samuti oli alates 2010.a. kogu riigis võimalik vaktsineerida tasulisena, nagu meil täna näiteks pneumokoki või tuulerõugete vaktsiinid.
Koos üldise avalikkusega, hakkasid ka jaapani naistearstid HPV vaktsiini pelgama ja paljud ei vaktsineeri oma lapsi. Siiski on naistearstide teismelised tütred oluliselt sagedamini vaktsineeritud (16%) kui tüdrukud üldpopulatsioonis (1%) (4).
Jaapanlastel on tegelikult vaktsineerimisega üldse huvitav ajalugu, neil oli punetistega mingi värk ja mumps on neil praeguseni leetritest ja punetistest eraldi vaktsiiniga. Kultuurilised iseärasused.
HPV-d ei huvita kultuurilised iseärasused. HPV levib hästi, nakatab kõiki, keda saab, tekitades palju põhjendamatuid kannatusi ja eluaastate kaotust. HPV vaktsiin on tõhus ja ohutu.
Loe ka:
Mis on HPV ja miks me sellest räägime? link
HPV vaktsiinid on ohutud. link
Viited
- Ueda Y, et al. Dynamic changes in Japan’s prevalence of abnormal findings in cervical cervical cytology depending on birth year. Sci Rep. 2018 Apr 4;8(1):5612. doi: 10.1038/s41598-018-23947-6. link
- Suzuki S, Hosono A. No association between HPV vaccine and reported post-vaccination symptoms in Japanese young women: Results of the Nagoya study. Papillomavirus Res. 2018 Jun;5:96-103. doi: 10.1016/j.pvr.2018.02.002. link
- Ikeda S, et al. HPV vaccination in Japan: what is happening in Japan? Expert Rev Vaccines. 2019 Feb 15:1-3. doi: 10.1080/14760584.2019.1584040. link
- Sawada M, et al. HPV vaccination in Japan: results of a 3-year follow-up survey of obstetricians and gynecologists regarding their opinions toward the vaccine. Int J Clin Oncol. 2018 Feb;23(1):121-125. doi: 10.1007/s10147-017-1188-9. link
Rubriigid:teismeline, Vaktsineerimine
Sildid:emakakaela düsplaasia, emakakaelavähk, HPV, hpv vaktsiin, immuniseerimine, pap-test, papilloomiviirus, teismeliste vaktsineerimine, Vaktsineerimine
Sinu terve laps 