SA Eesti Lastefond on loodud 1988. aastal ja on tänaseks vanim lastekaitsega järjepidevalt tegelev organisatsioon Eestis. Lastefondi tänane töö on keskendunud lastega peredele – koolitatakse, nõustatakse ja pakutakse tuge lapsevanematele, õpetajatele koolides ja lasteaedades, et aktiivsus-ja tähelepanuhäirega (ATH) lapsed saaksid täiskasvanutelt just sellist toetust, nagu nad seda igapäevaelus vajavad. Lastefondil on üle 20 vabatahtliku, kes teevad lastevanematega tööd pea kõikides maakondades.
Kui palusin Eesti Lastefondil oma ATH tugirühmade tegevust tutvustada, siis valisid jagamiseks hoopis ühe ATH-ga noormehe enda kirjutatud loo. Ma loodan, et teiste lugejate jaoks on see lugu sama põnev ja liigutav kui minu enda jaoks. Viited Eesti Lastefondi kontaktidega on loo lõpus.
Minu nimi on Markus
Tere, minu nimi on Markus ja mul on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Lühidalt kutsutakse seda ATH-ks. Hetkel käin juba kümnendas klassis, kuid ATH diagnoosi sain juba lasteaias.
Lasteaias oli mul palju probleeme. Mul oli energiat mitme lapse eest. Ühel kohal püsimisega olid mul tõsised raskused. Ma vigastasin iseennast mitmeid kordi tänu sellele, et üks hetk oli mul lihtsalt vaja oma kohalt järsult püsti tõusta ja tormata näiteks teisele poole ruumi, et võtta sealt näiteks pall, tavaliselt sellistel hetkedel ma ei näinud takistusi oma silme ees ja komistasin päris tihti nii, et kukkusin ninali maha.
Üks sekund võis mul olla käes pildiraamat, teine hetk juba klotsid ja kolmas hetk võisin juba teist last sakutada tutist, et saada tema käest näiteks mänguauto. Loomulikult tekkisid mul tänu sellisele käitumisele teiste lastega konfliktid. Mul oli alati kalduvus üle reageerida, sest olin igasugustele ärritajatele väga tundlik. Sellises olukorras võisin teist last lüüa lihtsalt seetõttu, et teine laps mind korraks puudutas. Samas oli olukordi, kus ma lihtsalt tahtsin teise lapse tähelepanu, temaga mängida ja seetõttu lõin teist last rusikaga selga.
Sisimas tundsin, et ma ei ole tegelikult halb laps, tahtsin olla kõige parem laps, kuid mingid sisemised tundmatud jõud nagu oleksid mind lükanud pahandusi tegema. Ma ei saanud aru, mis minuga toimub ja samuti ei saanud aru sellest lasteaia õpetajad. Algselt kahtlustati, et mul on kodus probleemid, psühholoogi vastuvõtul selgus, et minu vanemad ei ole nii-öelda halvad vanemad ja psühholoog kahtlustas kohe, et mul võib olla ATH. Lasteaia õpetajatele soovitati pöörduda minu vanemate poole. Minu vanemad samas arvasid, et ma käitun nii, sest olen lihtsalt temperamentsem (olen pooleldi venelane) ja käitun nagu poisid ikka käituvad. Seega ei võetud midagi ette, kuni asjad olid jõudnud nii kaugele, et teised lapsevanemad moodustasid minu vastu ühisrinde ja kategooriliselt nõudsid, et mind eemaldataks lasteaiast. See oli see hetk, kui minu vanemad otsustasid, et käituvad lasteaia õpetajate soovitusel ja võtavad midagi ette, peaasi, et mind lasteaiast välja ei heidetaks.
Mind saadeti psühhiaatri vastuvõtule ja õnneks sealtmaalt hakkasid asjad arenema positiivses suunas, alguses küll aeglaselt. Minu vanemad tunnistasid iseendale minu probleemi ja otsustasid liituda ATH tugirühmaga Tallinnas, nad harisid end ATH alaselt nii läbi kirjanduse kui ka interneti, sama tegid ka lasteaia õpetajad. Koostöö minu vanemate ja lasteaia õpetajate vahel ei hakanud kohe suurepäraselt toimima ja lasteaia õpetajad olid alguses üsnagi tõrksad, sest ega nemad ei tahtnud minu tõttu endale lisatööd. Samas mõistsid nad, et ega ei ole ka see parem, kui ma käitun teiste laste ja ka nende jaoks väljakannatamatult.
Tänu sellele, et minu vanemad ja lasteaia õpetajad suutsid saavutada koostöö lasteaias ja nüüd kooliõpetajatega, olen ma jõudnud juba kümnendasse klassi koolis. Loomulikult ei ole mul alati olnud lihtne, ATH-d ei ole võimalik välja ravida, kuid sümptomeid saab leevendada, kui teada minuga toimetuleku nippe.
Markus
Eesti Lastefondi kontaktid
ATH tugirühmad: link
ELF FB: link
Tänu
Aitäh Eesti Lastefondi meeskonnale Markuse loo jagamise eest ja jõudu ATH tugigruppide vedamisel!
Rubriigid:Külalispostitus, koolieelik, koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline, Vanemakoolitus
Sildid:ADHD, aktiivsus-tähelepanuhäire, ATH, psühhoteraapia, rahutu laps, tugigrupp, tugirühmad, Vanemakoolitus